ELAMUS: Charles Baudelaire "'Kurja lilled"'
"Kurja lilled" on läbitungivalt ilusad. "Kurja lilled" on Pariisi raamat. Kuigi Pariisi rütm on tänaseks muutunud, on temperatuur sama. Ja Baudelaire puudutab oma rüvekauni mütopoeesiaga inimese hingepõhja.
Mul on tunne, et Baudelaire on mõjutanud eesti kultuuri allhoovusi enam, kui sellest räägitakse. Pani ju Tammsaaregi Baudelaire'i sõnad oma "Tõe ja õiguse" motoks. Ja Baudelaire pole olnud tähtis mitte ainult "Noor-Eestile" ja "Arbujatele", vaid ka 60-80-ndate põlvkondadele. Mina tunnen Baudelaire'i puudutust isegi Kaplinski ja Kareva luules
Ikka enam kui Õnnepalu-Baudelaire'i "Kurja õied" või Indrek Hirve intepretatsioonid, tõmbab see väike LR raamat kuuekümnendatest, Orase-Laabani-Sanga-Kaalepi jt tõlgetega. Sõnad "jallistama", "miivis", "volbe" tulid nii mõnessegi sõnavarasse just siit.
"Kallis kahvatu neid, oma kulmude alt öö voo saadad järgi öö voole; olgu tume see pilk - mõte, mille saan talt, ei kaldu küll sünguse poole."
Ainus mis Baudelaire puhul ikka imestama paneb on see, et nii värske luule sündis enam kui 150 aastat tagasi. Aga mis on igavik sellele, kes on hetkes avastanud lõpmatuse?
