Armurõõm koolis lubatud
“See on neil nagu lihtsalt koosolemine, mitte midagi enamat,” naeratab nooruke inglise keele õpetaja Kati Bakradze. “Päris puhast, pikka suudlust ma polegi näinud.”
“Tõeline armastus oma kõige kaunimates värvides – miks ta peaks koolitööd segama?!” küsib Tallinna Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi. Kui koolis jääb kõik viisakuse piiridesse, pole Leesil noortele midagi ette heita. “See on ju ilus!”
Kuigi Kose kooli õpetajad vahetunni ajal kallistamisest probleemi ei tee, tunnevad nad end vahel ebamugavalt, ütleb Bakradze. Ka Leesi ei pea heaks tooniks, kui õpilased avalikult teiste ees näitavad, kui kuum paar nad on. “Ma olen tähele pannud, et paarike, kes kangesti tahab teistele oma tundeid näidata, ei jää kauaks kokku.”
Kui noormees siis tüdrukut vahetunnis nagu noort kaske painutab, astub direktor Leesi juurde ja vihjab kenasti, täiesti tasasel häälel: “Me teame juba, et te käite...”
Heasüdamlik lontu ja punastav plika
"Mu lillel salamahti üks pung on läinud lahti," lugesid möödunud kevadel Tartu Tamme gümnaasiumi 11. klassi tüdruk ja poiss kooli õues Betti Alveri luulekava.
“See oli nauditav ja võimatu oli mitte märgata, et nad on armunud,” ütleb kirjandusõpetaja Külli Saia. “Kui see pole armastus, siis mis see on?” Poisi isa helistas ja kurtis, et poeg viibib kogu aeg kuskil kodust ära, kuigi eksamid ukse ees. Õpetaja siis rahustas: “Nad õpivad koos ja toetavad teineteist.”
Leesi lisab: “Tavaliselt on üks osapool õppeainetes tugevam ja nad pigem täiendavad teineteist. Ma ei propageeri kurameerimist koolis, aga õppetööle see halvasti ka ei mõju."
Amori noolest tabatud ei jää pedagoogidele ka tundides märkamata. “Kui poiss on armunud, siis on ta heasüdamlik lontu,” paneb psühholoog ja pedagoog Tõnu Ots ehk dr Noormann diagnoosi. “Kui õpetaja küsib, siis ta ei tea, mis tundki on ja kargab ehmunult püsti. Tüdrukud teeb armastus kiuslikuks. Nad punastavad ja häbenevad.”
“Kui suhtega on parajasti kõik hästi, siis on õpilased koostöövalmid,” täheldab Kati Bakradze. “Aga kui riid on olnud, siis ei tasu neid küsimuste ja ülesannetega ärritada. Armastus on neile kõigest tähtsam, ema-isa ja õppimine jäävad tahapoole."
Bakradze sõnul klassikaaslased, sõbrad ja sõbrannad hoiavad armastajaid, tunnevad nendele kaasa.
“Kallistamine on ju tore,” kiidab Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi direktor Leini Vahtras. “Kui koolis käis loengut pidamas psühhiaater Jüri Ennet, ütles ka tema – kallistada tuleb!”
Ootamatult emaks
Ometi ei jää kallistused vahel ainsaks romantiliseks tundehetkeks. “Oleme siin vanamoodsad ja arvame, et midagi ei juhtu, aga… kaks 11. klassi neiut said meil tänavu täiesti ootamatult emaks,” valib Võrumaa Varstu keskkooli õppealajuhataja Juta Koemets tõsiasjast rääkimiseks sõnu.
“Meie koolis käib mitu ema,” teab Kati Bakradze. “Õpetajad suhtuvad nendesse mõistvalt ja mingil hetkel annavad isegi eeliseid.”
Külli Saiagi on koolimaja aknast näinud, kuidas noormees õues lapsekäru kiigutab, sellal, kui noor ema klassitoas Salingeri “Kuristik rukkis” sisu meelde tuletab.
Üks Varstu tüdrukutest jättis kooli vähemalt esialgu pooleli, teine aga püüab lapse kõrvalt keskkooli lõpetada.
Neli seksikamat kooli?
Jaanuari keskel potsatas koolijuhtide lauale OÜ Ramires pakkumine paigaldada nelja Tallinna koolimajja kondoomiautomaadid.
Kui koolijuht Lauri Leesi seda, koostöös Tallinna sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusametiga laialisaadetud üllitist luges, tahtis ta hüüda: “Jätke koolid rahule!”
Leesi meelest sobib kummikummut linna pangaautomaadi kõrvale – aga mitte kooli, kus käivad ka algklassilapsed.
“Teismeliseeas, kus inimesel tekivad tunded, ei tohiks neid lihtsa labastamisega lörtsida,” lükkab Tõnu Ots Ramirese pakkumise tagasi. “Seda nimetatakse sekspluateerimiseks. Tundemaailma labastamiseks.” Ots võrdleb kondoomiautomaati koolis hambapastareklaamiga – kui kaasa ei jookse, oled kas saamatu või idioot.
"Miks just neli kooli?” imestab Leesi. “Kas neli kõige seksikamat kooli!?”
Tõnu Ots võrdleb kampaaniat lahtisest uksest sissemurdmisega: “Romeo ja Julia olid 13 ja 14 – meie mõistes täielik kuues klass. Nad ei ole küpsed, neid ei ole vaja õhutada ja lõpuks välja jõuda selleni, et nad ennast ära tapaksid.”
VÄLJAVÕTE:
"Ma ei propageeri kurameerimist koolis - aga õppetööle see halvasti ka ei mõju."
Lauri Leesi, Tallinna Prantsuse lütseumi direktor
