Kõige popimate raamatute tõlkijad
Kui Piirimaade peres on mõni perekondlik üritus toimumas, eralduvad isa Matti ja tütar Karin esiteks kiirelt tagatuppa, hunnik paberitükke kaasas. Tükk aega kostab sealt vaid arutlemist, kuidas üht või teist terminit kummagi pooleliolevas tõlkes paremini ümber panna - ja alles siis saab teiste juurde söögilauda istuda.
"Meil ei olegi enam isa ja tütre suhet, suhtleme professionaalsel tasemel!" teatab Karin uhkelt.
"No ega see pereasi pole kuhugi kadunud, üks ei sega teist," toriseb Matti leebelt, ent kerge kulmukortsutusega vahele.
Tõlkijad Karin Suursalu (42) ja tema isa Matti Piirimaa (67) näitavad üles mõõdukalt rõõmu Autorihüvitusfondist kaela sadanud kümnete tuhandete kroonide üle. Tänavu jagati esmakordselt Tallinna ja Tartu keskraamatukogude 2003. aastal elektrooniliselt registreeritud laenutuste põhjal laiali miljon krooni. Ja seda lihtsalt kõigi taotluse esitanud autorite vahel - nii kuidas laenutuste arv vahekorrad paika pani. (Fondi keelepruugis kvalifitseeruvad autoritena ka tõlkija kui tõlke autor ja kujundaja kui kunstilise vormi autor.)
Tõlkijate puhul jagati koefitsient teksti autoritega võrreldes kahega - ilmselt oli eesmärk Eesti oma algupärast kirjandust ikkagi tõlgetest rohkem toetada. Ometi läks kolm suurimat, üle 30 000kroonist summat siiski tõlkijatele. Jane Austeni ja Robert Ludlumi teoseid jõuavad Eesti lugejad siiski rohkem koju tassida kui kas või Jaan Krossi.
"Kross on ju igal korralikul eestlasel lihtsalt kodus olemas," kommenteerib Karin Suursalu. Aga muidugi võiks Krossile rohkem raha anda, on mõlemad nõus. "Raamatute või tõlgete kvaliteedi hindamine on võimatu ja sama mõttetu kui näiteks olümpiamängudel iluvõimlemise hindamine, eks siis tuleb kvantiteedi järgi neid jagada," lisab Matti Piirimaa.
Klassi eest kirjutusmasina taha
Vastuvõtt härra Piirimaa avaras korteris on suursugune. Mu väsinud fliisile saab osaks ilmselt elu uhkeim kohtlemine - asetamine riidepuule tühjaks tõstetud naginurgas. Kohv juba tilgub, küpsised on valmis pandud, valge lina laual. Saksa kasvatus, tahaks öelda. Aga ei julge kah - punktuaalselt täpsete tõlkijate puhul ei tohi nii umbmääraste terminitega laveerida.
Matti Piirimaa alustas tõlkimisega juba tudengipõlves 1957. Vladimir Beekman, Eesti Raamatu tollane toimetaja olla esimese töö kohta väga malbelt mõista andnud, et vigu on ikka veel kõvasti sees. "Aga no veri ajab rähnipoja puu otsa," selgitab tõlkija vaiksel muigel, miks ta paari aasta pärast siiski aktiivselt tõlkima hakkas ega ole siiani lõpetanud.
Piirimaal on üle 40 aasta pedagoogistaaži õpetaja, õppealajuhataja ja direktorina Rakvere koolides, pöördelistel 80ndate lõpu aastatel hariduskomitee esimehe asetäitjana ja Pedagoogikaülikoolis dekaani ja osakonnajuhatajana.
"Te ei kujuta seda kooli juhatamise valu ehk päris ette. See laob ikka väga hästi päeva pinge maha, kui õhtul on võimalik kirjutusmasina taga istuda ja tõlkida!"
Suur ja uhke Imperiali kirjutusmasin oli kodus nagu püha lehm, tütar Karin piilus seda, aga katsuda ei tohtinud. Seitsmeaastaselt proovis vaikselt ise, sõnaraamat käes, teha kõike nii nagu isa. Pärast ülikooli oleks Karin võinud korrektoriks saada, "aga see on ju puhas silmade söömine". Ja nii järgnes Karinilgi enne täiskohaga tõlkijaks hakkamist kümme aastat tööd õpetaja ning koolipsühholoogina. Koolis sai ka õpetajana ikka kella piilutud, et millal tund läbi saab - aga nüüd tõlkijana hommikul sõrmed sügelevad, et saaks ainult ruttu-ruttu arvuti taha.
Tõlkija on kõigesööja
Mis siis on Eesti ühtede tootlikumate tõlkijate saladus?
"Noh, ega me vahest ei anna kunstiinimeste mõõtu välja... Suitsu me kumbki ei tee, viina ei võta, isegi klaasi veini mitte - töötada saab ainult täiesti selge peaga!" rõhutab Karin. Tööpäev algab hommikul seitsme-kaheksa paiku ja kestab nii kaheksa tundi ikka. Isa nimetab oma tööpäeva pisikeste pausidega kuni 14tunniseks.
Teistele, vähem edukatele tõlkijatele sarnaste lisasummade teenimiseks nad juhtnööre anda ei oska.
"Tekstid valivad kirjastused. Ja leivatükki jalaga lüüa ei saa - kui vähegi ajaliselt sobib, tuleb töö vastu võtta!" räägib Piirimaa.
Ja juhatab oma uhkesse raamatukokku. Ühte kappi on kogutud tütrelt saadud ekspemplarid igast tema tõlkest - risti üle toa on umbes kaks korda nii pungil täis kapp ta enda tõlgetega. Üksteise järel võtavad tõlkijad välja neile enim rahuldust pakkunud töid.
"Raamatud, mis muudavad lugeja maailmapilti," ütleb Matti Piirimaa tõsisel häälel. Graham Hancocki "Jumalate jäljed" ja teised sama sarja väljaanded, kus ta sai kasutada teadmisi oma füüsiku- ja matemaatikuharidusest, ajalooliselt nõudlik "Paavsti ninasarvik", Ken Kesey "Lendas üle käopesa" jt.
Karin Suursalu toob välja näiteks "Mitrohhini arhiivi", Margaret Atwoodi teoseid ja praegu tõlkimisel olevad Francis Baconi esseed.
Kappidesse vaadates tundub aga tõenäoline, et lõviosa raamatukoguhüvitisest on toonud hoopis Agatha Christie, Arthur Hailey ja teised taolised autorid tütre riiulist või siis tosin Robert Ludlumi läikiva seljaga poliitilist põnevikku isa kapist.
"Igaüks vajab ju omi muinasjutte," ütleb Karin Suursalu, "ega minugi õhtusel lugemislaual tavaliselt mingid filosoofilised esseed ei ole."
Enne lahkumist peab Matti Piirimaa vajalikuks välja tuua, et tema on ikka väga Eesti tõlgetes vohavate germanismide ületarbimise vastu. "No las donja jääb ikka donjaks ja senjoor senjooriks - miks peavad igal pool prouad-härrad-preilid olema?"
Suurimate hüvitiste saajad. Kokku jagunes miljon krooni 380 autori, tõlkija ja kujundaja vahel SUURSALU, KARIN | Laenutuste arv 20517 | Hüvitise suurus (eesti kroonides)46835,36 |
| LINNART, JANA | 13619 | 31264,9 |
| PIIRIMAA, MATTI | 13351 | 30707,83 |
| KALJUSTE, MARI | 21537 | 24425,94 |
| BEEKMAN, VLADIMIR | 11423 | 24344,52 |
| PLANHOF, MAIA | 9660 | 22304,36 |
| VILLMANN, PEETER | 7946 | 18142,35 |
| KROSS, JAAN | 4513 | 16471,26 |
| KIVIRÄHK, ANDRUS | 3934 | 15893,88 |
| VALTER, EDGAR | 7153 | 15122,53 |
| ALLIKVEE, TIIU | 11335 | 13240,56 |
| RAUD, ENO | 3816 | 12807,73 |
| RATTUS, URMAS | 6325 | 12099,33 |
| KENDER, KAUR | 3002 | 11977,89 |
| SILDRE, TIINA | 10593 | 11892,64 |
| MÄNDMAA, KRISTJAN | 10781 | 11866,08 |
| PERVIK, AINO | 3677 | 11838,08 |
| TAMMSAAR, JAAN | 7120 | 11806,32 |
| KAASIK, HUGO-TANEL | 4442 | 11321,34 |
| BALBAT, MADE | 9517 | 10966,27 |
| LIIDJA, MARJA | 4851 | 10937,98 |
| RATTUS, ILMAR | 4674 | 10701,26 |
| PIKKOV, ANNE | 8891 | 10266,52 |
| RAKKE, KERTTU | 2205 | 10176,95 |
| KAER, KRISTA | 6011 | 9893 |
| HABICHT, JUHAN | 4428 | 9798,64 |
| TRAAT, VICTORIA | 4115 | 9438,59 |
| TOPNIK, ENDEL | 1734 | 8009,06 |
| KERSNA, HEINO | 7123 | 7587,78 |
| NIINEPUU-KIIK, PIRET | 6939 | 7269,71 |
| TAMMETALU, TIINA | 5586 | 7239,16 |
| RAJANDI, HENNO | 3486 | 7119,69 |
| PANGSEPP, RUDOLF | 6711 | 7068,74 |
| MURUTAR, KATI | 1773 | 6884,64 |
| PUUDIST, TARMO | 6107 | 6796,62 |
| VALLIK, AIDI | 1415 | 6535,65 |
| LUMET, ELVI | 3088 | 6351,48 |
| RANNAP, JAAN | 1457 | 6337,91 |
| RUMMEL, VALTER | 3556 | 6214,42 |
| LUHAÄÄR, INGVAR | 1817 | 6182,64 |
| NÕU, HELGA | 1473 | 6109,56 |
| ÕNNEPALU, TÕNU | 1539 | 6098,07 |
| KÄO, HENNO | 2735 | 6003,52 |
| SIRKEL, MATI | 3478 | 5927,29 |
| TUGLAS, FRIEDEBERT | 2109 | 5907,96 |
| LAANSALU, HANS-ERIK | 1278 | 5902,87 |
| LEMBER, IRA | 1344 | 5897,96 |
| RAUD, PIRET | 2270 | 5855,24 |
| KABIN, JAAN | 2508 | 5794,91 |
| LÕHKIVI, ENDLA | 2351 | 5429,44 |
