Tere on kõva sõna

Seepärast maksab siin nagu kõigil viisakusaladel, millest üheks on tervitaminegi, ei kunagi kahjuks tulla võiv ülem põhimõte: ennem kröömike enam kui gramm vähem.

"Moodsa elu leksikon"

Toimetanud Rasmus Kangro-Pool, Henno Rahamägi

Ringraadio kirjastus, 1932

* 

Esimese Eesti Vabariigi aegne trendimeeste käitumisõpetus “Moodsa elu leksikon” on lõbus lugemine, Ina Aasamaa nõukogudeaegne töötlus “Käitumisest” vahest veelgi äkilisem.

Moodsa elu sariväljaande karmide keeldude ja käskude hulgas on aga ka peatükk, kus leiab heakskiitu kahekümnendatel üleilmaliselt liigutama hakanud püüd tervituskombeid kõvasti lihtsustada, erit just kerelist kokkupuudet vajavaid. 1931. aastal võtsid Eesti tuntud riigi- ja seltskonnategelased vaevaks asutada Tervituskommete Lihtsustajate Liidu, et suunata inimeste arusaamist suunas, kus käepakkumist, mütsitõstmist ja daamide käe suudlemist ei loetaks mitte viisakuseks, vaid iganenud kombeks.

Vähenõudliku tere jätsid eurooplaseks tahtjad armulikult alles, kummardused ja kniksud kriipsutati maha. 

Tere on eestlastele kallis ja konkreetne asi, iga tühja-tähja peale ikka ära ei anna. Prantslaste kurisev bonjour kolmekordse põsepuudutusega või ameeriklaste ülevoolava hello sujuvkiire üleminek käekäigu küsimise juurde on meile selgelt liigne enesepaljastus.

Tere teisendusi on igale huvigrupile, need kaovad ja kerkivad koos kultusfilmide või inimestega: privet, moens, servus, sinki-vinki, hällõu, möh, näh jumalime, tere ka teile, Liis Tappo.

Kõvahäälne tervitus keldripoe hämarasse vaikusse nõksatab poolkeelse müüjaneiu valvsaks, kuigi paberid peaksid ometi ornungis olema.

Auväärne linnakorteri-tõugu tipaga pargiteid mõõtev halliks pleekinud leskproua üllatub terepomina peale ja sätib suu seks paariks ilm-ilus lauseks.

Suvisel metsateel randa pääsemist ohkiv teismelistepaar kihistab üksiku teelise terele veel paar männivahet järele.

Kooli kitsukesse koridori surutud koolipäeva lõppu ootavatele lapsevanematele tuleb suur teresõna isikuvabadust ahistava sõnumina, poolpiduseid vastajaid on üksikuid.

Noorukese õpetajanna noomiv tere üle sagivate peade paneb trepil kiirustava täiskasvanu hädiselt õhetama.

Arstikabineti turvalisest puhtusest vastab kena hallipäise medõe asine hääl, arst kirjutab oma pilgu ja tervituse eelmise patsidendi haiguslukku.

Külavaheteel on vastutere veidi kahtlustav, linnainimestest tummahambad tervitama ei soostu, lahked tervitajad on vaid maakleri moodi mehed.

Supermarketi müüja klient-on-kuningas hästiõpitud tere veab ostja pilgu rinnasildilt üles teenindaja silmadesse.

Kalli kasukapoe kaunitaride tere libiseb mis-teile-palun'iga ühte hingetõmbesse.

Kaubamaja piiksuvasse väravasse takerdunud ostjale turvamehel teresõna ei jagu.

Kolleegide hommikutere peeglis näeb koduelust tööelusse ülemineku mõnusid/vaevasid.

Ülemuse peale-koosolekut-räägime või ahaa-sind-mul-vaja-oligi tere annab päevale pöördeid.

Lukustamata ukse taga potil istuva hädalise üle huulte pudenev ehmunud tere ei ootagi sissepressijalt vastust.

Tere.