Ei tekita sõltuvust?

Meelemürkide kohta kehtivad Prantsuse seadused on Euroopa Liidus kõige karmimad, olgugi, et siin on marihuaanat suitsetanud iga teine noor juba enne 18. sünnipäeva. Kanepil on siinses ühiskonnas igapäevane koht, selle suitsetamisega on muutunud paljudele regulaarseks harjumuseks. Ometi kavatseb Prantsusmaa valitsus käesoleval aastal kanepisuitsetamisega tõhusamalt võidelda. &nbs p;

Kanepitaime tarbimine, on mõnes roogis laialt aktsepteeritud. Arutelud kannabise ümber on sageli puhtemotsionaalsed. Ühtede inimeste jaoks võrdub kannabis puberteediea rikutusega, nende hinnangul on kannabis pahatahtlik toode, mis moodustab ahvatleva eesruumi toksikomaania raskemasse kaalugruppi. Teiste jaoks on hašiš ohutu lõdvestaja, mille tarbimine tuleks kuulutada kodanike elementaarõiguste hulka.

Ükski narkootikum ei ole ohutu, kuid meelemürke ohtlikkuse alusel järjestades on kanep neist ohutuim. Fédération Française d’Addictologie peaspetsialist Alain Moreli sõnul on kanepi kahjulikkusega liialdatud: enamik kasutajatest oskavad mõnuainet mõõdukalt tarbida, nad suitsetavad taime seltskonnas, et lõõgastuda. Sotsioloogid täheldavad marihuaana kasutamise tüüpskeemi, mille kõrgtase ilmneb varajases täiskasvanueas, järgneb kasutamise ühtlustumine ja lõpuks järk-järguline vähenemine. Ühtlasi pole kanep hüppelauaks raskete narkootikumide poole, nagu pole ka kohvi või shokolaad lävepakuks alkoholisõltuvusele.

Spetsialistide sõnul võib kannabis sellegipoolest ohtlik olla, näiteks arvatakse, et see destabiliseerib nõrgemaid isiksusi. Väikestes doosides ei ohusta kannabis vaimset tasakaalu ega soodusta raskemate narkootikumide, nagu kokaiin või heroiin, tarbimist. Kuid pideva tarbimise puhul ning eriti noorte hulgas, muutub harjumus kergesti sõltuvuseks.

Miljonid suitsetajad

Hiljutine uuring näitab, et enam kui 70 miljonit ameeriklast on proovinud marihuaanat vähemalt korra elus ning umbes 10 miljonit on kasutanud mõnuainet uurimuseelse kuu jooksul. Rohkem kui 5 miljonit ameeriklast suitsetavad marihuaanat vähemalt korra nädalas. Suurbritannia uuring tõestas, et 2-5% koolilastest pruugivad seda iga nädal. Prantsusmaal on 18. aastaseks saamisel kannabist tõmmanud 66% noormeestest ning 52% neidudest. Alates 1991. a. kasvab kannabise kasutajate arv 1,57% võrra aastas. Ning iga viies kuni 18. aastane noormees suitsetab kannabist regulaarselt iga päev.

Kõigele vaatamata on Prantsusmaa Rootsi kõrval üks kõige karmima uimastipoliitikaga riike Euroopas. Siinne uimastikuritegude kohta kehtiv seadus on 1970. aasta igand, mis mõistab kõikide uimastikuritegude eest pikaajalise vanglakaristuse või määrab rängad rahatrahvid. Tegeliku eluga pole seadusel õiget sidet: keegi ei hakka ju vangi panema 4 miljonit oort, kes on kord elus kannabist proovinud, või neid 850 000 regulaarset suitsetajat, kes pahvivad enam kui 10 jointi kuus? 2003. aastal karistati (kergelt) mõnisadat inimest.

Kuigi kohtud ei võta enam tihtipeale 1970. seadust tõsiselt, tekitab seadus segadust, sest ei erista kasutajaid, vahendajaid, diilereid. Põhimõtteliselt tuleb sanktsioonid kohaldada diilerite, mitte kasutajate kohta, kuid piir nende vahel seaduses puudub. Mured tekivad, kui inimene omab suurtes kogustes aineid. Näiteks leiti Pariisi lähistel noore tütarlapse kodust kilo hashishit, paigutatuna korteri peiduurgastesse. Tütarlaps süüd omaks ei võtnud ning keeldus üles tunnistamast mõnuaine omanikku. Kohtus puhkes ta nutma ja tunnistas, et suitsetab vahetevahel. Karistuseks määrati 12 kuud tingimisi ning rahatrahv 500 eurot.

Eesti eelviimane

Jaanuaris avaldas Pariisi Le Nouvel Observateur uurimuse kanepi suitsetamise tendentsidest nii Prantsusmaal kui mujal Euroopas. Artikli juurde visandatud kaardilt võis lugeda, et Eesti on ülejäänud Euroopa maadega võrreldes eelviimasel kohal. 15-34 aastaste testitud täiskasvanute hulgast oli viimase kuu jooksul taime suitsetanud 12,4 inglast, 11,9 hispaanlast, 9 prantslast, aga ka 7 hollandlast, 3,7 leedukat ning 2,9 soomlast. Eestis oli vaid 1 suitsetaja.

Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Kuigi siin pole rahvusvaheliste standardite kohaselt olukord kaugeltki katastroofiline, kirjutab USA välisministeerium oma iga-aastases globaalses narkoraportis, et Eesti kohalikud uimastitealased seadused vajavad täiendamist.

Möödunud aastal töötasid Eesti sotsiaal-, sise-, justiits-, haridus- ja teadusministeerium koos muude asjaomaste institutsioonidega välja riikliku "Narkomaania ennetamise riikliku strateegia aastani 2012". Põnev dokument nendib, et narkootikumide kuritarvitamisega seonduv problemaatika on siin suhteliselt uus nähtus, 20 sajandi lõpus kasvas see aga Eesti ühiskonnas kiiret lahendust vajavaks probleemiks.

Eesti seaduse järgi loetakse marihuaana suureks koguseks juba 50 grammi, teo eest näeb seadus ette 1 kuni 5 aastat vangistust. Alates 2002. aasta 1. septembrist määrab nii kriminaal- kui ka halduskorras karistatavad teod Karistusseadustik. Kriminaalmenetlust saab alustada Karistusseadustiku § 184 lg. 1 alusel (narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine). Narkoväärteod on sätestatud "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse" §-s 15, kanepit puudutab otseselt veel "Põllumajandusliku tootmise eesmärgil unimaguna ja kanepi käitlemise kord", kuna siin levivad alates 2001. a. uue trendina kanepikasvatused, mille vastu võitlemine on politsei teravdatud tähelepanu all.

Ühtne tervishoiupoliitika

Tubaka- ning alkoholitoodetele on riigid loonud eritariifid ning kõrged maksud, et tarbimist vähendada. Kujundatud on ka ennetusstrateegiad. Kuidas reglementeerida aga toodet, mis on keelatud? Kannabise puhul on diilerid need, kes hinna üle otsustavad, kusjuures hinnad püsivad enam-vähem stabiilsed juba aastaid; tubakatoodete hinnad on samas pea kahekordistunud. Kui aga Prantsusmaal viivad õppeasutustes narkootikumidevastaseid ennetusprogramme läbi tihtilugu tervishoiuspetsialistide asemel hoopis sandarmid. Mis tõestab taas riigi suhteliselt ükskõikset suhtumist.

Näiteks Portugalis ei loeta alates 2001. a. kanepisuitsetamist enam seaduserikkumiseks - sarnaselt Hollandi, Hispaania ning Itaaliaga. Lissabonis võeti vastu kannabise “dekriminaliseerimise seadus”, samas tugevdati aga preventsioonipoliitikiat. Arvati, et eeltöö, infokampaaniad ja abikeskused mõjuvad tõhusamalt kui seaduse surve. Tubakatoodetega on sama asja juba tehtud, suitsetamist piirati meedikakampaaniate ning kange maksupoliitikaga. Portugalis ei saadeta kanepi suitsetamisega vahelejäänu mitte kohtuniku ette, vaid sotsiaaltöötaja või kasvataja juurde õppetunnile; seal ei kohelda kanepisuitsetajat enam kui kurjategijat, vaid ravitakse kui haiget.

Pistelised ülekuulamised ja karistamised ei kujuta endast järjepidevat võitlustööd ega moodusta ühtset tervishoiupoliitikat. Kas kanepi rangemal keelustamisel oleks mõtet? Pole kindel. Näiteks Hollandis, kus toode on vabamüügis, teatakse olevat vähem tarbijaid kui Prantsusmaal, kus see on keelustatud. Kogemus näitab, et keelatud vili on magusam ning seetõttu ahvatleb keelupoliitika noori enam järgi proovima. Lisaks on keelustamisel teistpidi tagasilöök: hetkest, mil tarbimine on illegaalne, usaldab riik probleemi politsei hoolde ja peseb oma käed ruttu puhtaks.

-----------

* Euroopa Liidus on kanep ning unimagun tavalised põllumajandustaimed. Seadus peabki silmas vaid tööstusliku kanepi, mitte narkootilise Cannabis indica/sativa kasvatamist!

Pilves

Marihuaana on kuivatatud kanepitaime (cannabis sativa) lehed ja õied, mis sisaldavad ainet tetrahüdrokannabinool (THC), mis on marihuaana toimeaine. Kanepil on unikaalne keemiline koostis, kus on üle 60 keemilise aine - kannabinoidi. Neid on mingil määral kõikides taime osades, kõige rohkem vaigus. Hashish on puhas kanepivaik, milles on väga kõrge kannabinoidide sisaldus.

Enamus marihuaana tarbijaist tunnevad ennast mõnusalt ja mugavalt või ka eufooriliselt. Suureneb jutukus ja naeruhood, mis vahelduvad unistamise ja fantaseerimise perioodidega, mõju kadumisel järgneb unisus ja letargia. Marihuaana suitsetamisel on inimesed reeglina rahumeelsed, kõrgendatud füüsilise ja tajulise tundlikkusega. “Marihuaanapilves” inimesel esineb häiritud ajataju ja puudujääke mälus. Temaga pole võimalik kuigi intensiivseid vestlusi pidada, sest ta on hajameelne. Inimene tunneb vaimsete võimete ja loomingulisuse kasvu, tal tekib palju ideid. Uimastav aine võib tekitada alkoholile sarnast mõju: koordinatsioonihäired, mõtte katkendlikkust. Marihuaana toime on üldiselt rahustav. Mõju kestab 2-3 tundi.

Artikkel ilmus 15.augustil 2005