“See on unistuste äri, nagu ka reisimine on unistuste realiseerimine,” teatab Pruuli. Veidi aja pärast lisab, et peab magedaks ja lausa alandavaks teenida raha, kui töö pole endale põnev. Ega varem polegi ükski töö äriettevõttes talle säärast intellektuaalset naudingut pakkunud kui nüüd reisifirma arendamine. Loodetavasti indu jätkub, sest Go Grupi logo on edasiarendus külili lükatud kaheksast ehk lõpmatuse märgist.

Go Gruppi kirjeldab Pruuli lühidalt nii: “Me ei vaheta autokumme, vaid see on riigiga seotud äri. Riik ütleb, mida ta tahab, ja meie ütleme, kas suudame seda tahtmist täita. Seni pole riik oma tahtmist suutnud defineerida.” Ta peab silmas bussiliine, mis sõltuvad riiklikust tellimusest. Seni on maakonnad sõlminud igal aastal kohalike reisijatevedajatega uued lepingud, Go Grupp loodab seitsme bussifirma ühisjõul tellimused enda kasuks pöörata. Pruuli lisab, et riigitöö kogemuse tõttu on ta ise pigem ses suhtes skeptiline.

Tõe huvides olgu lisatud, et Saaremaal tegutseva GO (Georg Otsa) Spaga pole Go Grupil mingit pistmist. Kummalgi ei ole, vähemalt esialgu, kavas liituda ega teineteist üles osta.

Kamba tugi

Tartu Ülikooli kirjandusteaduse professori Harald Peebu kasupoeg Pruuli õppis ülikoolis ajakirjandust, silmis ettekujutus sellest elukutsest kui 19. sajandi õpetlase omast. Kui samal ajal poleks juhtumisi olnud põnev aeg ja poliitika teda endasse neelanud, oleks temast ilmselt saanudki kuulus kirjamees. Oma toonaseid õpetlikke päevapoliitilisi kirjatükke ta praegu häbeneb ning teab “omast kogemusest, et ajakirjanik on rumal ja pealiskaudne”.

Õpetlase rolli pole ta aga jätnud. Vähe sellest, et ta torkab vestluskaaslase jutu vahele märkusi “ei, sellist sõna pole õige kasutada!”, peab ta omamoodi õpetaja rolliks pakkuda teistele võimalust maailma avardada ja teadmisi hankida. Lisaboonusena jagab ta unistuste reisidelt tulnute vahetut rõõmu.

Pruuli enese unistused on tasapisi täitunud juba aastaid. Täpselt aasta tagasi omandas ta enamuse reisifirmas Cassandra. Tegelikult oli selline mõte tema peas juba aastaid tagasi, kuid siis tuli ette Lennukiga ümber maailma purjetamine, siis juba maasturitel veeremine ja nii see jäi.

Selgelt humanitaarsete kalduvustega Pruuli ärilise edu võti on oma kamba tugi. Tema toekaim tugi on “Eesti kiireim peastarvutaja” Marcel Vichmann. Pruuli teab seda väita, sest kirjutas matemaatikatunnis sageli pinginaabri pealt maha. Olgugi parimad sõbrad siiani, pole neid lihtne ühele pildile saada. Omavahel on rollid jagatud nii, et meediaga suhtleb pigem Pruuli.

“Tugeva majandusinimesena” on pundis Aare Kilp, aasta noorem koolivend Tartu 2. Keskkoolist (nüüd Miina Härma Gümnaasium). Juba lapsepõlves mängis ta koos Pruuliga koduhoovil “mädamuna”.

Omavahelised suhted võtab Kilp kokku nii: “Rahast räägime Vichmanniga, muust Pruuliga. Tema toob muid dimensioone peale tuima rahalugemise.” Näiteks kui on vaja arutada, milline muusika sobib uue hotelli restorani olustiku ja menüüga, on Pruuli arvamus kindlasti hinnalisem. Pruuliga saab ka tihedamalt suhelda, sest nüüd on Vichmann see, kes sagedamini Eestist ära.

Kilp asus palgatöölisena Pruuli ja Vichmanni teenistusse möödunud aasta lõpus. Ajaloos on rollid olnud ka vastupidised. 1998. aastal juhtis Kilp Hoiupanka ning Pruuli ja Vichmann olid palgal panga juhatuse nõunikena.

Episoodiliselt nõustasid Kilp ja Pruuli Eesti Raudteed, kui ettevõte kuulus veel riigile ja seda juhtis Parbo Juchnewitsch. Raudteesse kutsus neid omakorda koolivend, raudtee turundusjuhi ametit pidanud Aivar Urm. Hiljem liitus seltskonnaga veel arendusdirektor Priit Haller, ka MHG vilistlane.

Pruuli tee poliitikast ärisse

Pruuli lõpetas ajakirjandusõpingud just ajal, kui Eesti ühiskonnas toimusid suured muutused ja poliitika oli kuum. Toonase välisministri Lennart Meri kutsel asus ta tööle välisministeeriumisse, sest see tähendas võimalust suhelda välismaailmaga. Olles koos kursusevenna Indrek Kannikuga edukalt läbi viinud Isamaaliidu valimiskampaania, liikus Pruuli edasi peaminister Mart Laari büroo juhiks.

Sellesse aega jääb ka 2,3 miljardi rubla müük Venemaale, millest tehingu teostajad Marek Strandberg ja Agu Kivimägi teenisid väidetavalt kopsaka vaheltkasu. Kapo põhjaliku uurimise järel süüdistati mehi lõpuks valuutatehingute korra rikkumises.

“Ivo (Rull), Indrek ja Jüri (Luik) on poliitikuteks sündinud, Mardi (Soidro) ja Tiidu mängumaad võivad veel muutuda,” iseloomustas professor Marju Lauristin poliitikas ilma teinud 1990. aasta lennu kursusevendi kolm aastat pärast lõpetamist ajakirjas Magneet.

Tõepoolest, koos Laari valitsusega lahkus poliitikast ka Pruuli. Sel hetkel tuligi pakkumisega pinginaaber Vichmann, kellel oli mitu head äriideed. Kas polnud aeg selliste ideede jaoks küps või olid mehed ise oskamatud, aga esimesed ühised projektid kinnisvara alal läksid vett vedama.

Esimene suurem õnnestumine oli reisirongifirma EVR Ekspress käivitamine. Avalikkuses Pruuli firmana tuntud Fraser Grupp sõlmis 1998. aastal koguni lepingu Eesti Raudteega ühiste rahvusvaheliste reisivedude alustamiseks. Mõne aasta pärast muutusid aga suhted kahe ettevõtte vahel pingeliseks, ühine reisijatevedu jäi katki.

Sellal, kui Pruuli jahtlaevaga Lennuk oma esimesel ümbermaailmareisil viibis, läks Fraser Grupp sundlikvideerimisele ning EVR Ekspressi uueks omanikuks sai Pruuli uus firma Best Marketing. EVRi teist osanikku, Eesti Raudteed aga säärasest “pisiasjast” ei teavitatud. Hiljem vaieldi kohtus EVR kohustuse üle maksta Eesti Raudteele tasu infrastruktuuri kasutamise eest. Igatahes sai EVR endale Balti jaama hooned ja jupi maad, kus juuli lõpus avab uksed GoHotel keti esimene majutusasutus.

EVR Ekspressi segadused tipnesid sellega, et GO Grupi omanikeringi kolmas kompanjon (ja mõistagi Pruuli ja Vichmanni koolivend) Anti Selge pidi vahepeal rongifirma juhi ameti maha panema, sest teda süüdistati salakaubaveo korraldamises. Prokurör võttis aga süüdistuse tagasi ja nüüd on Selge uuesti raudteefirma juht.

Kui peaaegu kõik Pruuli partnerid on istunud kohtupingis, siis Pruuli on alati osanud õigel hetkel ära olla. Kas jahiga ookeanil seilamas või maasturiga kõrbes kihutamas. Reisidel on teda vahetustena saatnud kõik vanad sõbrad nii poliitikast kui ärist.

Ettevõtete käive üle 600 miljoni krooni

GoBus – möödunud suvel soetas Vichmann Tartu bussifirma Tarbus, mis on omakorda järjest üles ostnud Rakvere ATP, Pärnu ATP ja Scorpion P.J., Neomobile (Saaremaa), Tiit Liinid (Hiiumaa), Põlva Reisijateveod ja Läänemaa Liinid. Sellega on GoBusi käes 23 protsenti Eesti bussiliinidest. Tänavuseks käibeks oodatakse 250 miljonit krooni, reisijaid ligi 37 miljonit.

GoRail EVR Ekspress – korraldab 1998. aastast reisirongiliiklust Tallinna ja Moskva vahel. Varem sõitis ka Sankt Peterburi ning viisarežiimi lõdvenedes võib see liin taas käivituda. Tänavu loodab vedada 140 000 reisijat.

GoTravel Cassandra – tegutseb aastast 1992. Pruuli ostis enamuse ettevõttest mullu juulis. Esialgu peamiselt odavaid bussireise korraldanud ettevõte pakub nüüd peaaegu kõiki reisimisega seotud teenuseid. Tütarettevõte tegutseb Lätis, augustist tullakse turule venekeelsete teenustega. Tänavu oodatakse müügitulu 100 miljonit krooni.

GoHotel – esimene hotell nimega Schnelli avab uksed veidi vähem kui kuu aja pärast otse Balti jaama rongide lõpp-peatuses. Esialgu oodatakse aasta lõpuni täituvust kuni 55 protsenti, tulevikus kavas hotellide arvu suurendada.

Reisikeskus Balti Jaam – kunagisest Eesti Raudtee ja EVR Ekspressi koostööst EVRile jäänud jaamahooned saavad juuli lõpuks uue näo. Legendaarse Balti jaama baari asemel avab uksed peen restoran. Majas on ka Go Grupi peakorter ja hulk rendipindu.

Grupile kuulub osalus veel kütusefirmas GoOil, kinnisvarahaldusfirmades RealWay ja NM Kinnisvara ning mobiilioperaatoris Vertelson. Osalt kattuva omanikeringiga Edelaraudteega teeb Go Grupp koostööd turunduse ja juhtimise osas.

Grupis töötab üle tuhande inimese, aasta lõpuks peaks käive ületama 600 miljoni krooni piiri.