Elamus
Leroy puhul läksin ma tema debüütromaani “Sarah” osava promo õnge. Sattusin ajakirjas “Face” lugema pikka ülistavat intervjuud tundmatu tüübiga, kellel kohe-kohe ilmumas autobiograagiline romaan tema rängast elust. Tüüp rääkis, kuidas ta seda kirjutas – käsikiri oligi KÄSIkiri. Kui ta seda kirjastusse pakkuma läks, öeldi muidugi kohe, et ole hea mees, vaevu vähemalt ära trükkima! Leroy oli sel ajal prostituut ja töötas mõnda aega selle eest, et lasi armukestel romaani arvutisse trükkida. Raamat räägib sellest, kuidas tema rekkaprostituudist ema Sarah noorele Jerome’ile elu õpetab.
See on tõenäoliselt parim debüüt, mida ma nii noore inimese (20) sulest kunagi lugenud olen. Tal on elule silma ja kirjutamisvaistu. Ta annab karme ja sageli roppe sündmusi edasi läbi kerge (mitte kibestunud) huumori ja suhtub portreteeritavaisse positiivselt.
Õigupoolest on see, Piiblist võetud poeetilise pealkirjaga (Süda on kavalam kõigest… Jr. 17:9) teos Sarah eellugu, siin räägib ta varasemast lapsepõlvest. Kui Sarah on romaan, siis “Süda…” on pigem romaan novellides. Sarah’t ja ta järge lugedes mõtlesin, et selle peaks eesti keelde tõlkima. Mina pole ainus, kes on Sarah’st vaimustusse sattunud, see on juba tõlgitud rootsi, itaalia ja prantsuse keelde. Kuni seda eesti keeles pole, soovitan inglise keelt lugevaile inimesile see nimi meelde jätta.
