Musta hobuse ootel
Rohekaskollane triip on paksem kui lilla triip ja seisab maali vasakus servas. Tumelilla jutt kõrgub pildi paremas ääres. Rohetav jutt koosneb täppidest, justkui oleks pintsli hoidjat tabanud korraks impressionismivaimustus. Ja vahepealsed kaks määrdunudvärvilist triipu jätavad pigem külmaks ning suruvad tähelepanu servadesse. Mida loeksid sellest välja psühhoanalüütikud?
See jääb Eesti Panga kuppelgalerii seinal rippuva teose puhul teadmata, kuid vabalt lugemiseks kõigile leidub sealsamas kilesse pakituna kunstiteadlase Eha Komissarovi hinnang. Tema leiab Eesti Panga presidendi Vahur Krafti abstraktsetes maalingutes mängulist tegelikkust, mida võib nimetada ka näiliselt vormitu universumi korrastamispüüdeks. "Näeme geomeetriliste pindade diskreetset, tasakaalustatud arengulugu, mis jutustab sellest, kuidas mingi joon või kujund ennast ruumis võiks kehtestada."
***
Pangandusest üpris kauged nägemused, kuid mõne muu pildi puhul võib tahtmise korral finantsseoseid tõmmata. Kaks rohmakalt kujutatud kalapaati või muud veesõidukit omavad kindlasti mingisugust jääkväärtust, mida on mõeldav kasutada laenutagatisena – või kui tegu peaks olema (hoidku jumal) pankrotivaraga, siis võiks sellest koguneda mõni kroon kreeditoride nõuete hüvitamiseks.
Kukk ja teri nokkivad kanad jälle viitavad põllumajanduse ja maaelu kitsaskohtadele. Äsjastes uudistes vallutab Eestit odav Leedu kanaliha - suund on vastupidine Eesti pankade lõunainvasioonile. Keskpanga traditsioonilised kriitikud, maapoliitikud põhjavad aegade algusest Mart Laari ning Eesti valitsuste parempoolset majanduspoliitikat, mida Eesti Pank aga raudselt kursil manitseb hoidma. Eha Komissarov selliseid paralleele ei rõhuta, tema jaoks on pildil "tabavaid jääduvustusi linnu käitumisest ja ootamatutest poosidest".
Ning lõpuks portreed. Need on Krafti sulest mõnevõrra vähem detailsed kui Eesti kroonikupüüridel. Kuid just siin saab panga president retsensent Komissarovilt kõige enam kiitust. Tegemist on lausa ootamatu andega. "Kui harrastuskunstile on sageli omased kergust näitleva üleolekutunde puhangud, siis Vahur Kraft on pigem süvenev ja tõsine kui hõlpsalt saavutatu demonstreerija."
See on juba hinnang, mis sobib osundada ka muudel puhkudel kui Vahur Krafti 44. sünnipäeva auks üles pandud kunstikatsetusi kirjeldades. Kui jätta maha pildid näituselt ja läbida mõned lukustatud ustega pääslad, siis mõnikümmend meetrit paremat kätt võib jõuda saali, mille seina kaunistavad märksa formaalsemad portreemaalid. Need kujutavad Eesti Panga seniseid presidente.
See on keskpanga nõukogu istungiruum, kus tänavu kevadel on arenemas järjekordne draama ning Kraft peab pidama ränka võitlust, saamaks endale veel ühe ametiaja.
Et Kraft tänavu seda positsiooni taas kaitsmas on, see on väike poliitiline ime.
***
Vahur Kraft on keskpanga president juba 1995. aastast - selle koha "päris" ta Siim Kallaselt, kes läks Reformierakonda looma ning Kraft, kes tema ajal oli asepresident, tõusis vabanenud kohale.
2000. aasta kevadel valiti jälle Eesti Panga presidenti. Kandideerisid Kraft ning toona 58aastane Tallinna Tehnikaülikooli statistikaprofessor Vello Vensel.
Mis edasi sai, on nii salapärane lugu, et isegi praegused poliitilised segadused Toompeal ja Tallinnas ei pääse lähedale. Eesti Panga nõukogu valis enam-vähem kõigile ootamatult välja Venseli. Krafti tabas saatuselöök nagu puuga pähe. "Mulle küll väideti, et mul on toetus olemas," imestas ta. "Tegelikkuses selgus, et ei ole. Mis pagan selle taga on?" (EPL, 2000)
Taga oli aga president Lennart Meri, kes soosis Venselit. Kraft sai nõukogus lüüa häältega kaks-viis, kusjuures üks poolthääl oli tema enda oma.
Avalikult Kraft samas vihjas, et süüdi on sündiva pangandusmonopoli (Hansapanka ta küll ei nimetanud) temavastane lobi. Ta oli juba rahunenud ja suundumas Tallinna Sadama finantsdirektoriks, kui tuli pauk.
Vensel teatas vahetult enne ametisse astumist, et loobub kohast "tervislikel põhjustel". Ajalehed asusid spekuleerima tema seotuse teemal KGBga. Selle kohta liikus kõige keerukamaid versioone, ent midagi lõplikku ei selgunudki. Edasise selgitamiseks peab meenutama protseduuri. Nimelt valib Eesti Panga nõukogu välja Eesti Panga presidendi kandidaadi, kes esitatakse seejärel kinnitamiseks Kadriorgu presidendile. Pärast Venseli loobumist valis nõukogu endise rahandusministri Mart Opmanni.
Meri aga keeldus Opmanni ametisse nimetamast. Panga nõukogu liikmetele esitatud põhjendus: Eesti Panga presidendi ametikohale tuleb leida aus, usaldusväärne, poliitiliselt sõltumatu isik (Opmanni president Meri selliseks ei pidanud). Malakana eksrahandusministri vastu kutsus Meri välja praeguse peaministri Juhan Partsi, kes toona oli riigikontrolör, ja lasi Partsil rääkida, mida riigikontroll rahandusministeeriumis leidis.
Opmanni partei, Koonderakond, oli tollal veel täiesti kõbus. Koondmehed tõusid tagajalgadele. Kuid Merit nad väärata ei jaksanud – Opmanni tee panga presidendi kohale oli püsti.
***
Ja nii juhtuski, et kolmandal katsel esitas nõukogu paremat varianti leidmata taas Vahur Krafti, kelle president Meri pikema jututa ametisse kinnitas. Selleks ajaks oli rahval juba üpris kama, kes kohale saab – peaasi, et seal keegi on.
Vahepeal käisid siiski palavikulised otsingud. Mart Laar üritas ära rääkida Ardo Hanssonit, kes selgelt keeldus.
Ühe variandina tõusis esile ka Andres Lipstok. Kuid 5. mail 2000 avaldas uudisteagentuur BNS nupukese pealkirjaga "Andres Lipstok ütles ära Eesti Panga presidendi kohast." Selles osundatud intervjuus oma kodulinna lehele Lääne Elu räägib Lipstok: "Eri tegelased on mulle sellise ettepaneku teinud, aga minu vastus on kindel ei."
Lipstoki sõnul nõuab Eesti Panga presidendi ametikoht makromajanduslikke teadmisi, mida tal ei ole. "Panganõukogu väärikate vanahärrade seltskonnas peaks olema teaduslik kraad."
Vahepealsed viis aastat peavad olema Andres Lipstoki makromajanduslikku pagasit oluliselt kasvatanud. Vastasel korral poleks ta ju saanud lasta end 22. veebruaril Eesti Panga nõukogu istungil Krafti vastu Eesti Panga presidendi kohale üles seada.
Kuid Lipstok hoiab igaks juhuks ka teist rauda tules. Nimelt on ta äsja valitud Rein Langist vabanenud kohale Riigikogu asespiikriks. Lipstoki vanale kohale parlamendi rahanduskomisjoni esimeheks sai aga taas Meelis Atonen.
***
Panga presidendi valikul teebki ettevaatlikuks kaks momenti. Viie aasta taguseid segadusi mäletavad paratamatult kõik ning viis toona sündmustes kaasa löönut - Mart Sõrg, Jüri Sepp, Kraft, Opmann ja Lipstok - on ka seekord asja juures. Lipstok on nüüd kõigele lisaks ka panga nõukogu hääleõiguslik liige, nagu ka Opmann.
Teiseks on poliitiliselt jälle valida Reformierakonna ja Reformierakonna vahel. Kraftil küll puudub formaalne side parteiga, kuid Kallasega on teda seostatud aastaid. Kui Kraft möödunud korral algul lüüa sai, asus selle pärast pahandama just Reform. Praeguseks on oravad surutud kogu riigis kaitsesõtta Res Publica ja Keskerakonna vastu. Ülim lihtsameelsus oleks arvata, et keskpanga presidendi koht jäetaksegi niisama lihtsalt oravatele. Tõsi, tuleb arvestada panga nõukogu koosseisuga, mis ei arvesta muutunud poliitilisi realiteete. Kuid oma trumpkaart on selles mängus näiteks Rahvaliidul - tema nimi on president Arnold Rüütel.
Lipstoki suur nõrkus ongi tema padupoliitiline taust - Opmanni omast mitte tagasihoidlikum. Lisaks rünnatavus seoses paljude äridega (Tallinki nõukogu, mudaärid Haapsalus ja mujal, omaaegne Ühispanga nõukogu aseesimehe koht). Krafti nõrk paik on nüüd juba kümme samal toolil istutud aastat. Talle võib kaela riputada kõiki Eesti rahailmas sel ajal toimunud jamasid ning kui VEB-fondist ja muust taolisest ei piisa, saab välja kaevata isegi mullusuvise kihutamise Vabaduse väljakul 80 km/h ja 900 krooni trahvi.
Kui poliitikute sõna vähegi maksab, ootab panga nõukogu saal "musta hobuse" sissekappamist.
Eesti Panga presidendi valimine.
* Praeguse presidendi Vahur Krafti ametiaeg lõpeb 7. juunil.
* 22. veebruaril toimus Eesti Panga nõukogu istung, kus seati üles kaks kandidaati: Eesti Panga president Vahur Kraft ja Riigikogu liige Andres Lipstok.
* Mõlemad kandidaadid peavad esitama nõukogule maikuuks oma nägemuse Eesti raha- ja panganduspoliitikast, euro kasutuselevõtust Eestis ja Eesti Panga juhtimisest.
* Eesti Panga nõukogu valib kandidaadi presidendile esitamiseks häälteenamusega. Nõukogu liikmed on Mart Sõrg (esimees), Raul Eamets, Andres Lipstok, Enn Listra, Mart Opmann, Tõnis Palts, Jüri Sepp ja Liina Tõnisson. Nõukokku kuulub ametikoha järgi ka Vahur Kraft.
