Rahandusminister Aivar Sõerdi nõunik Kajar Lember on seni silma paistnud peamiselt põhjakõrbenud äridega.

Juba kuu aega nõustab rahandusminister Aivar Sõerdit 28aastane Kajar Lember, kes peale Vana-Võidu põllumajanduskooli elektromehhaaniku paberite sai mullu bakalaureusekraadi Audentese Ülikooli ärijuhtimise erialal.

Aktiivne rahvaliitlane Lember on ühtlasi Jõgevamaal asuva 2700 elanikuga Tabivere valla volikogu esimees. “See eeldab pikki tööpäevi ja palju sõitmist, aga saame hakkama,” räägib ta kahe karjääri kombineerimisest. Lisaks on tal mahvi vedada Jõgeva Lauatenniseklubi ja kasvatada Saaremaal eesti tõugu hobuseid.

Vallavolikogu juhtimise ja kõrghariduse omandamise kõrvalt jõudis Lember olla üle aasta ettevõtluskonsultant Jõgeva Arendus- ja Ettevõtluskeskuses (vedas maakonna giidide koolitust ja aitas korraldada Kesk-Eesti Messi).

Pealinna kutsuti Lember tänavu kevadel siseminister Margus Leivo abiks. Poliitilises žargoonis on ta “juhe” – ministri parteikaaslasest isiklik nõunik. Et Leivo ametiaeg seoses valitsusremondiga lõppes, kupatati Lember vaid kuu hiljem Sõerdi adjutandiks.

Lemberi sõnul on tema ülesanne korraldada Sõerdi ja erakonna vahelisi suhteid. 18. aprillil ametisse asumise järel oli tema esimene rahandusministeeriumi haldusala puudutav töö ministri teavitamine “riigiosalusega firmade olemusest”. “Mis olemas on, mis osalused on – pildi loomine, mis millega tegeleb,” loetleb nõunik Lember.

Äri salakaubavedajatega

Tema isiklik äriminevik sisaldab aga mitut nurisünnitust. 2002. aastal andis Räpina Metsamajandiga seotud firmade pankrotihaldur Allar Laugesaar sisse hagi, kus ta nõudis nõukogu ja juhatuse liikmetelt ettevõtete tühjaks kantimise eest kokku 1,8 miljonit krooni. Üks neist oli Kajar Lember.

“Mõlemas firmas kanditi vara riiulifirmadesse, kus eesotsas tankistid ning kust šanss midagi tagasi saada on kaduvväike,” põhjendas Laugesaar Äripäevale, miks ta valis pankrotivara tagasivõitmise asemel hagi konkreetsete isikute vastu. Aplombiga alanud protsess lõppes 2003. aastal kokkuleppega Põlva Maakohtus, mille hinda ei soovi kumbki osapool täpsustada.

Metsamajandi eelmine omanik Valdek Kütt väitis, et sisuliselt rüüstati heal järjel firma ja aeti põhja vähem kui aastaga.

Lemberi jutt on täna risti vastupidine. “Kui meie ta üle võtsime, siis Valdek Kütt müüs selle maha viimases hädas ja ta oli juba otsa saamas. Suutsime teda veel aasta-poolteist vee peal hoida.”

Kui pankrotipesas läks arvete klaarimiseks, tuli lagedale mõndagi huvitavat, millest avalikkus seni ei tea. Näiteks oli Lemberi osalusega metsamajand tasunud sularahas mitmesaja tuhande krooni ulatuses arveid Tallinnas registreeritud firmale Anekold.

Tegu on tuntud variettevõttega, mis esines Eesti kõigi aegade suurimas salakaubaveos, kui Iirimaal tabati 2001. aasta novembris siit teele läinud laev 20 miljoni salasigaretiga, mis olid peidetud puidukoormasse. Kauba omanikuna figureeris OÜ Anekold, mille juhina seisis kirjas 1980. aastal sündinud Erki Kuur. Kui noormees tabati, pihtis ta, et ta sunniti variisikuks muuhulgas "kitli peale andmisega".

Kui uskuda pabereid, tegi metsamajand Anekoldiga tehinguid 2001. aasta veebruarist juunini. Lember kuuleb sellisest firmast ja salasuitsuafäärist esimest korda. “Sisulise ettevõtte juhtimisega ma seal kokku ei puutunud,” räägib nõunik. “Meil oli juhataja, kes sellega toimetas ja kes sellega tegeles. Kes seal äripartnerid olid, tema teab.”

Ühine bisnes presidendiga

Äriõnn näis olevat Lemberile selja pööranud. Lörri läks ka keevitusseadmete ja tarvikute vahendamine Tartus. Sellega tegelenud STMK Tartu lõpetas oma olemasolu pankroti raugemisega, sest firma oli puupaljas. Lember, kes oli oma sõnul passiivne osanik, ütleb, et firmale sai saatuslikuks äpardunud importtehing, misjärel anti ise sisse pankrotiavaldus.

Lemberi kõrget koteeringut Rahvaliidu juhi Villu Reiljani silmis võib lugeda faktist, et ta sai mullu asutatud AS Emajõe Veevärk nõukogu esimeheks. Firma loodi, et investeerida koostöös Reiljani juhitava keskkonnaministeeriumiga 22 Tartumaa valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemi uuendamisse üle poole miljardi krooni.

Vähe on neid, kes saavad uhkeldada, et nende kompanjon oli riigipea isiklikult. Kaks aastat tagasi kirjutas Ekspress Saaremaal Laimjalas töötavast 170 piimalehmaga ettevõttest Audla, kui ilmnes, et Arnold Rüütel unustas oma majandushuvide deklaratsiooni märkida talle kuuluvad firma osakud. Audla põhiosanikud on isa ja poeg Aarne ning Kajar Lember. Presidendi osalus on viimastel andmetel 8000 krooni.

Rahandusminister Aivar Sõerd ütleb oma "juhtme" kohta, et on Lemberi tegemistest teadlik, aga kuna need on "vanad asjad", ei tekita ta sellest probleemi.