Üle neljakümne aasta pimedana elanud Borissenko on meisterdanud aastakümneid harju ja töötanud plastivalumasinal, nüüd on ta kuuendat aastat ühingu eesotsas. “Pean juhtima ühingu tööd, korraldama ühingu liikmete suhtlemist ühiskonnaga, linnaga,” selgitab mees oma tööülesandeid.

Möödunud aastast on aga esimehe ellu siginenud mure: esialgu ühingu toetajaliikmena esinenud ärimees Vsevolod Jürgenson (22) tahaks ise ühingu tööd juhtima hakata.

PPÜle kuuluva maja Tondi 8a vastas tegutses eramaja allkorrusel Jürgensoni toidupood, mis Borissenko sõnul hakkas elanikele meelehärmi valmistama. Nutikas ärimees hakkas seepeale ruume üürima pimedatelt, lubades inimesed tööle võtta ja toiduaineid odavamalt müüa. Borissenko tunnistab, et algul Jürgenson ka ühingu liikmeid aitas, siis aga hakkas esimeheks kippuma.

Borissenko räägib, kuidas keskerakondlane Jürgenson küsis sekretärilt liikmete nimekirjad, et sünnipäevalastele välja teha, tegelikult aga saatis neile kirjad, kus laimab praegust, teist ametiaega pidavat esimeest.

“Ainus, mis tõele vastab, on see, et ma arvuti taga istun – see on minu töö,” naerab Borissenko. Ta demonstreerib, kuidas pime arvuti hääleprogrammiga suhtleb.

Kirjas, mis Jürgenson Borissenko võimu ajal neli korda vähenenud liikmeskonnale saatis, ütleb ta, et praeguse esimehe “esinemisi iseloomustab hämamine, salgamine, valetamine ja tegeliku olukorra ilustamine. E. Borissenko on ajast maha jäänud”.

PPÜ esimees Borissenko, kes on ühtlasi Eesti Pimedate Liidu (EPL) esimehe asetäitja, ei jää omalt poolt võlgu.

Ühingu toetajaliige saab olla igaüks, aga “ühingu liikmeks võib olla isik, kes on VEK (Vaegurluse Ekspertiisi Komisjon) poolt tunnistatud nägemisvaeguriks,” ütleb ühingu põhikiri.

Tänavu aprillis esitas Jürgenson üldkoosolekule tõendi, et nägemise tõttu on ta kaotanud 70 protsenti töövõimest, kahe nädala pärast aga oli kadunud juba 90 protsenti. “Aga ise juhib autot,” imestab Borissenko. Kuidas noorhärral nägemisega lood on, jääb selgusetuks.

Tundub, et silmanägemine pole selles tülis siiski põhiprobleem, pigem on asi rahas. Kui PPÜ saaks Tondi tänava maja EPLilt tagasi, saaks ühing ka ligi pool miljonit krooni renditulu aastas endale. Muuseas – millalgi rentis PPÜ ruume isegi pornokinole.

Jürgenson heidab ette, et rendi küsimuses lähevad Borissenkol PPÜ esimehe ja EPLi aseesimehe ametid sassi – mees ei seisa PPÜ eest, kuigi on seda korduvalt lubanud. “Raha läheb EPLi põhjatusse taskusse,” väidab Jürgenson.

EPÜ Pimedate Tallinna Ettevõte likvideeriti 1999. aasta novembris ja Eduard Borissenko, E. Ehatamm ning Ago Kivilo, praegune EPLi esimees, moodustasid ettevõtte Hariner.

“Maha müüdi hooned, seadmeid, materjali ja muud. Harku laokompleksist saadi miljon krooni,” teatab Jürgenson. “Pimedate heaks pole sellest sentigi kulutatud,” kurdab ta.

PPÜ esimees Borissenko Laki tänava tuludest ei räägi. Küll aga kahtlustab ta, et esimeheks saades ajab noor ärimees, kes olla tihedas sidemes kriminaalse taustaga ärimehe Boriss Malinovskiga, raha oma taskusse. Raha näikse olevat. Samas ei avalda Jürgenson, miks on temal nii suur kirg pimedaid aidata. Kuidas ta seda teha kavatseb, sellest ei sõnagi.

Tartu pimedad karvupidi kokku

1997. aastal müüs Eesti Pimedate Liit osa endale kuuluvast krundist Tartus ASile Favora Tanklad. Ligi 3000ruutmeetrine krunt oli Tartu kohta ääretult kallis – miljon krooni.

Müügi vastu protestivad Tartu pimedad alustasid näljastreiki. Lõpuks aga läksid Eesti Pimedate Liidu esindaja ja Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu tegelased omavahel kähmlema.