LUMU tegi KUMU-le ära
Tõepoolest nii see on: 14. märtsil uutes ruumides avatud Ludwigi muuseum Budapestis on oma nime lühendanud LUMU´-ks ning avanud oma maja kahe põhjapaneva näitusega kolmel korrusel. LUMU asub ühes majas mastaapse kontserdisaali ning tantsuteatriga. Kogu hoone ideoloogia sarnaneb seega Stockholmis asuva Kulturhusetiga. Uue maja saamislugu nagu ka ka selle arhitektuur on aga ülimalt kurioossed. Absurdsevõitu ning matsakasse postmodernsesse hoonesse
plaanis selle idee algatanud kultuuriminister algselt oma meelisteema - Ungari 20-30ndate aastate kunsti muuseumi teadmata, et suurem ja parem osa selle perioodi kunstist on juba rahvusmuuseumis. Ministri ignorantsuse tõttu sai võrdlemisi mahukad ruumid enda kätte Ludwigi muuseum ning kolis minema oma senisest asukohast Buda poolelt kaasaegsele kunstile palju enam sobivatesse tingimustesse Pesti poolsele Doonau kaldale.
Ludwigi muuseum on ainus muuseum Ungaris ja üks väheseid Ida-Euroopas, mis kollektsioneerib rahvusvahelist kunsti. Muuseum asutati 1989. aastal 70 teosega, kõige vanem neist pärineb aastast 1955. Teosed annetasid muuseumile Irene ja Peter Ludwig ning Ludwigi fond Aachenist. 1991. aastal annetasid Ludwigid muuseumile veel 91 teost ning muuseum avas ka oma esimese näituse. 1996. aastast hakkas muuseum koguma ka ungari kunsti ning temast sai riikliku finantseerimisega sõltumatu kaasaegse kunsti muuseum.
Tuleb tunnistada, et nende kollektsioon on tõepoolest muljetavaldav, tõenäoliselt parim nii lääne kui ka ida kaasaegset kunsti ja klassikat omav muuseum Ida-Euroopas. Piisab kui lugeda üles nimed: Picasso, Warhol, Rauschenberg, Lichtenstein, Oldenburg, Close, Beuys, Ono, Baselitz, Albert, Leiderman, El-Hassan, Libera jne. Kollektsioonipõhisele püsiekspositsioonile “Works on the Edge” kahel korrusel sekundeerib Pompidou keskuse kollektsioonist LUMU kuraatori Katalin Timar´i poolt kokku pandud näitus “The Enigma of Modernity”. Näituse lähtepunktiks on 50ndate lõpu kuuekümnendate alguses kunstis aset leidnud tormilised muutused joonistades suurepäraselt lahti modernismi lõpu ning ülemineku kaasaegse kunsti arenguradadele läbi neodada, op-kunsti, popkunsti ja kontseptualismi. Näitus haakub päris hästi ka LUMU enda kollektsiooni lähtepunktidega ning jõuab samas välja viimastel aastatel omandatud teosteni näiteks Pipilotti Ristilt ja Thomas Ruffilt.
Ludwigi muuseumi üheks eripäraks on keskendumine ida ja lääne kaasaegsele kunstile ja nii kuulub nende kollektsiooni ka üpris palju ida-euroopa kunstiklassikat, põhiliselt vene, poola, rumeenia, bulgaaria ja ungari poolpõrandaalust kunsti ning praegugi ostab Ludwig aktiivselt just Idast. Sel aastal on LUMU näituseplaanis lisaks Gerhard Richteri ja Joao Penalva retrospektiividele ka Ida-Euroopa kunsti näitus”Essence of Art-Essence of Life” kus muuhulgas osalevad näiteks Erik Bulatov, Irwin, Ilja Kabakov, Oleg Kulik ja Dimitri Prigov ning ungari kontseptualisti Tibor Hajasi personaalnäitus.
Kuna sellest aastast hakkas ka Eesti Kunstimuuseum kollektsioneerima ka rahvusvahelist kunsti, võiks KUMU-st saada pikemas perspektiivis LUMU ambitsioonikas väikevend. Kui LUMU orientatsioon on rohkem lõuna-euroopa suunaline, siis KUMU võiks hakata aktiivselt tegelema meie regiooni kunsti ostmisega Skandinaaviast T?ehhi ja Slovakkiani näiteks. Kui praegu on rahvusvahelisteks ostudeks aastas ette nähtud eelarve üsna väike - 100000 krooni (eesti kunsti omistatakse aastas 800 000 krooni eest), siis pikemas perspektiivis on LUMU-le järele jõudmine ju täiesti reaalne.
Kollektsiooninäitus “Works on the Edge” jääb avatuks 31. detsembrini
Avanäitus “Enigma of Modernity” on avatud 15. maini.
