Teise intriigi püstitas eile dirigent Paavo Järvi, asetades ühte kavva Jean Sibeliuse Sümfoonia nr. 5 ja Tubina Sümfoonia nr.5.  Sarnase paralleelintriigi kulminatsioon toimub aga kohe järgmisel kontserdil 22. mail kui Peterburi Maria Teatri sümfooniaorkester esitab Valeri Gergievi juhatusel kõigepealt Dmitri Šostakovitši Sümfoonia nr.8 ja siis Tubina Sümfoonia nr.8. Need dirigendid püstitavad selgelt formuleeritud küsimuse: mitut sümfonisti te tunnete, kes selliseid paralleele veel taluvad?

Siinkohal on õige öelda, kes on  Gergiev ja tema teatri orkester. Hiljuti oma esimest juubelit tähistanud kaukaasia päritolu (osseet) Valeri Gergiev on Peterburi Maria Teatri generaaldirektor st. peadirigent, kunstiline juht ja direktor ühes isikus  1988. aastast alates. Valeri Gergiev on New Yorgi Metropolitan Opera esimene külalisdirigent ja Rotterdami filharmoonikute peadirigent. Tal on omanimelised festivalid Peterburis, Soomes, Iisraelis ja Hollandis. Ta on mees, kes võtab suuri riske ja reeglina väljub olukordadest võitjana.  Times on nimetanud Maria teatri tuuri Covent Gardenis fiaskoks, New York Times on teatanud, et Met´i muusikud ei pea temast lugu, kuid Gergievil on kõigile üks vastus: “... ma olen väga õnnelik kui saan jääda koju.” Seni pole see tal õnnestunud, otse vastupidi, V.Gergievi kalender on täis sellisel määral, mis küll peaks tähistama inimvõimete piiri. Oma peamise ülesande, viia Maria teater maailma tippteatrite ritta, on ta seejuures edukalt täitnud. Ajakiri New Yorker nimetab Maria teatrit  enim salvestatumaks ja ka hinnatumaks ooperi- kompaniiks maailmas. Selle hinnanguga on Maria teater jätnud  varju seni tipp-positsioone hõivanud Moskva Suure Teatri. Gergiev kommenteerib seda nii: “Suure Teatri probleemiks viimase paarikümne aasta jooksul on liidri puudumine, mis on lõhestanud artistide pere ,sest nad kõik otsivad kontrakte välismaal.” Ei pea vist siia lisama, et Gergijev on Maria teatri sümfooniaorkestri toonud teatri orkestriaugust kontserdisaalidesse ning pakub sellega intrigeerivat konkurentsi seni vaieldamatult maailmaeliiti kuulunud Peterburi Filharmoonia nn esimesele koosseisule, kus peadirigendiks Juri Temirkanov.

Festivalil „Eduard Tubin ja tema aeg“ on korraga kodus kõik eesti tippdirigendid: Neeme, Paavo ja Kristjan Järvid, Eri Klas ja Olari Elts. Puudub ainult Arvo Volmer, kuid seda korvab Eesti Raadio otseülekanne Austraaliast Adelaide´st 17. juunil, kus  ta juhatab Tubina kava tähistamaks autori juubelit lõunapoolkeral. Muide Kristjan Järvi, Eri Klas ja Olari Elts toovad Tallinna oma orkestrid, vastavalt Tonkünstler – Orchester Niederösterreich Viinist, Tampere Filharmoonikud ja Läti Rahvussümfooniaorkester.  Helsingi Linnaorkestri toob meile legendaarne muusikamees Leif Segerstam (on kirjutanud viimastel andmetel 116 sümfooniat) ja teine soome maailmamees Jukka-Pekka Saraste (BBC SO esimene külalisdirigent) toob meile hoopis Stockholmi Kuningliku Filharmoonia Orkestri. Kodumaiste sümfoonikute põhitegija on muidugi ERSO, kes eile alustas Paavo Järviga, jätkab 28. mail Neeme Järviga ja lõpetab festivali Tallinnas peadirigent Nikolai Aleksejeviga. Tartus lõpetab Tubina pidustused Neeme Järvi koos Vanemuise sümfooniaorkestriga 19. juunil, selle orkestri dirigendiks oli enne Teist maailmasõda Eduard Tubin. Tartu sekkub Vanemuise orkestriga noore dirigendi Lauri Sirbi juhatusel ka festivali põhikavva: 26. mail kantakse Vanemuise Kontserdimajas ette harvimmängitud Tubina esimene sümfoonia, mis kirjutaud Tartus aastatel 1931-1934 ja esiettekantud Tallinnas 1936.

Festival on täis intriige ja need kõik, nii ajaloolised kui inimlikud, teenivad ühte mõtet, et me teaks, kes on eesti helilooja Eduard Tubin maailma muusikaloos. Kõige pisem intriig on seejuures asjaolu, et festivali korraldab Eesti Kontsert ja kunstiline juht on Vardo Rumessen.