Maja nagu Marati dress
Kadriorus asuva J. Poska tänava viimased hooned on huvitavad selle poolest, et on oma mahtudega vaadeldavad mõlemalt küljelt – nii nimetatud tänavalt kui Roheliselt aasalt. Luigetiigi vahetus läheduses asudes köidavad nad ka pargis jalutajate tähelepanu, esindades Tallinna ühe hinnatuma puitasumi kultuuripärandit.
On loomulik, et pika ajalooga asumis majad vananevad ja neid tuleb renoveerida. Paremal juhul tellitakse miljööaladel asuvatele hoonetele värvipassid, millega asjatundjad pakuvad hoonele ajastule sobivaima värvilahenduse, halvemal juhul jääb aga kõik sõltuma omanike isiklikest maitse-eelistustest. Paraku Roheline aas 4 hoone värvivalik on mõjutatud viimasest.
Näkku karjuv erkroosa iseloomustas omal ajal Marati dressi, aga pole kuidagi sobilik värvivalik miljööalal asuvale puithoonele. Traditsiooniliselt on meie puitarhitektuuris olnud palju halli, rohelist ja ookerkollast. Kadriorus on värvipalett küll olnud laiem, mida tõestavad ka sondaažid ja arhiiviandmed, aga välistatud värvide hulka on läbi aegade kuulunud roosa ja lilla. Lisaks möödapanekule värvi osas on häiriv ka tooni tavapäratu intensiivsus. Kui ajalooline värvigamma oli ikkagi mahe ja hillitsetud, siis tänapäeval pääseb nii mõnegi renoveerimise käigus domineerima hetkemoes valitsev erksuse ihalus. Kriiskav salatiroheline või tibukollane aga pole parimaks väljendusvahendiks autentsuse mulje saavutamisel ja vahendamisel ajaloo ning tänapäeva vahel.
J. Poska tänava hooned on ennegi üllatanud oma rabavate värvilahendustega. Eelistatud on nii tugevsinist kui rohekassinakat värvi, mille konteksti sobitumisele on kõvasti kaasa aidanud ilmastikuolud. Kui tänaseks tuhmuma hakanud värvitoonid esmalt ilmusid, siis tekkis korraks isegi mõte, et endisele, slaavi taustaga lossiteenijatele mõeldud hoonetega ääristatud tänavale võiks isegi midagi seesugust sobida. Roosaks võõbatud maja silmatorkavalt valge dekooriga aga tundub pigem import Ameerika mandrilt, selline, mis sobiks rohkem Kakumäele kui Kadriorgu…
