Mordori külje all
Nad helistasid mu naisele ja ütlesid, et müü maa ära," räägib Leino Tamman (42). Tamman on üks suurimaid Maidla valla põllumajandusettevõtjaid - ta kasvatab 400 hektaril peamiselt teravilja.
Otsapidi Maidla valda jääva Aidu karjääri läänepoolses servas on ala, millele on esitanud kaevandamisloa taotluse eraisik Priit Piilman. Praegu asub seal mitusada hektarit põllumaid, mis kunagi omandireformi käigus tagastati ja mida omanikud kasutavad või on põllupidajatele välja rentinud.
Tamman sõidab oma Honda maasturiga põlde vaatama. Äkitselt, ilma igasuguse hoiatusmärgi või viidata, lõpeb tee ja edasi on võimalik sõita ainult ülesküntud põldu mööda. Või siis kukkuda lahtisesse põlevkivikarjääri, mille serva inimesed on oma prügi tassinud.
Karjääri tohutus augus tegutsevad suured kopad näivad mänguasjadena. Teisel pool kõrguvad Kiviõli tuhamäed ja keemiakombinaadi korstnad. Tekib tunne, nagu seisaksime "Sõrmuste isandast" tuntud kurjusemaa Mordori külje all.
8,5 hektari suurune maatükk kuulub Tammani naisele. Müügiettepaneku tegi talle Piilmani nimel VKG Aidu Oil juhatuse liige Jaanus Purga. Piilman üritab inimestelt maid kokku osta ja kaevandust laiendada. Mullu suvel oli surve kohalikele eriti tugev.
Tammanid ütlesid toona ei. "Oleks müünud, kui Eesti Energial oleks seda põlevkivi elektri tootmiseks vaja," põhjendab Leino Tamman. Aga kuna VKG plaan on toota põlevkivist õli ja see välisturul maha müüa, pole Tamman ega paljud teised kohalikud maaomanikud nõus omandist loobuma.
Õlišeikide põhiline argument kauplemisel oli, et kui omanikud ei taha vabatahtlikult müüa, tuleb sundvõõrandamine ja nad jäävad maast ikkagi ilma.
Vallarahvas korraldas koosoleku, kus lepiti kokku, et keegi ei müü. Kuid neli inimest ei pidanud leppest kinni ja Piilman sai mõnikümmend hektarit kätte. Neil tuleb siiski kaevandamise alustamiseks ära rääkida veel kümneid kohalikke.
Müügisurve oli juba ammu
Vanaproua Vaida Pungas on üks neist, kes oma põllutüki Piilmanile müüs. Tema nagu Tammangi on põline maidlalane. Elas kunagi Aidu külas, kust umbes 30 aasta eest praeguse kaevanduse jalust pidi ära kolima ligi 200 inimest.
Pungas taotles 1992 maa tagasi ja andis rendile. Ta meenutab, et pakkumisi maa ära osta tehti juba 90ndate lõpus: "See Eesti Põlevkivi ju... aastaid ikka siin, lausa vaenas, helistati hommikul ja õhtul ja ähvardati," rääkis Pungas Ida-Viru kaevandusprobleeme uurinud Maie Kiiselile.
Eesti Põlevkivi pakkumine oli maa omahind, veidi vahest peale. Aastaid hiljem võttis Pungas Piilmani märgatavalt soodsama (kuuldavasti pakkusid nad hektari eest 60 000 - 80 000 krooni) pakkumise vastu. Ta põhjendab seda nii, et poeg ehitab maja Rõngusse, tal pole kavaski Maidlasse tagasi tulla, mis selle maaga ikka peale hakata.
Pungas on seisukohal, et iga inimene võiks ise otsustada, kas ta müüb oma vara või mitte. Tema arvates tulevad kaevandused niikuinii.
Leppemurdjate nimed kohalikus lehes
Pärast Pungase ja teiste "leppemurdjate" müügiotsust kirjutas endine vallavanem Enno Vinni vallalehes arvamusloo. Ta avaldas nende kolme kinnistu omaniku nimed, kes olid oma maad Piilmanile ära müünud. Vinni viitas sellele, et isiklikud huvid peaksid jääma kogukonna huvidest tahapoole.
Vinni on 16 aastat töötanud kohalikus omavalitsuses. Pikka aega oli Maidla vallavanem. Kui kaks aastat tagasi hakkas keskkonnaministeeriumile sadama kaevandamislubade taotlusi Maidlas, oli tema see, kes avastas nõksu, kuidas kaevanduste rajamine edasi lükata.
Suuresti tänu Vinni ettevõtlikkusele käib praegu koos riikliku põlevkivi arengukava komisjon, mis peab oma järeldused Riigikogule üle andma tulevaks kevadeks. Kaevanduslubade menetlemine on seni peatatud. Ühe kohaliku omavalitsuse esindajana kuulub praegu Maidla volikogu juhtiv Vinni ka ise sellesse komisjoni.
"Sel kevadel oli minu elus üks raskemaid aegu," meenutab Vinni. EPAs inseneriks-mehhaanikuks õppinud Vinni käis Tartu Ülikooli Avatud Ülikoolis juurat õppimas. Oma valla huve silmas pidades olid keskkonnaõiguse loengud tema jaoks eriti põnevad. Kevadel kirjutas Vinni samal ajal bakalaureusetööd, käis keskkonnaministeeriumiga kohtus ja tegi oma päristööd ehk avas ühe erafirma osakonda Virumaal. Päevad algasid hommikul poole kuuest.
Vinni on pärit Aidu-Nõmme külast, mis samuti kunagi karjääri tõttu hävis. Tema leiab, et rahvusliku ressursi väljakaevamisega ei tohiks mingil juhul kiirustada.
Maja on, aga elab korteris
Planeeritavale kaevanduse laiendusele lähimad majad asuvad 100-200 meetri kaugusel. Palju kaugemale ei jää kaunis barokne Maidla mõis, mis on hiljuti põhjalikult restaureeritud ja kus tegutseb kohalik põhikool.
Kohalikel on pikaajaline kogemus, mida kaevandamine tähendab: kui lõhatakse, siis klaasid klirisevad ja arvutid kõiguvad laua peal, nagu oleks maja tabanud väiksemat sorti maavärin. Seintesse tekivad praod, vahel purunevad aknad. Läbirääkimised kahjude hüvitamiseks jooksevad liiva.
Lisaks terav veeprobleem. Näiteks Tammanil on Soonurme külas maja. Kuid ta elab hoopis Savalas korteris, sest erinevalt majast on korteris tänu trassile vähemalt vesi olemas.
Põhjavesi on paljudes külades Kiviõli kaevandusvälja ja sealse keemiakombinaadi tegevuse koosmõjul esimeses horisondis rikutud - õline ja vastiku maitsega.
Tamman üleb, et ta peaks tegema maja juurde puurkaevu sügavusega ligi 100 meetrit. See maksaks 100 000 krooni, kuid omast taskust ei taha Tamman niisugust summat välja käia. Pigem ootab, kuni vald veevärgi rajamise lõpetab. Osa puurkaeve ja trassi ongi juba valmis.
Pillid kotti ja minema?
Tammani 400 hektarit põldu on laiali mitmes vallas (Maidla, Lüganuse, Sonda). Jupike siin, jupike seal. Tal on mõned põllud isegi Aidu karjääri aladel, rekultiveeritud maal. Tamman ütleb, et saab sealtki saaki, kuid silmapaistev see pole. Veerežiim on endises kaevanduses rikutud. "Siin pidi olema muld, aga rohkem on kive," näitab ta tohutu pikka kivihunnikut, mida igal aastal maalt korjatud uute kividega täiendatakse.
Tamman võrdleb neid põlde, mida nüüd tahetakse üles kaevandada, Kesk-Eesti viljakate maadega. Ta ütleb, et ta oleks maa omanikelt ise ära ostnud, kui hind oleks olnud 30 000 - 40 000 krooni. Kõrgemaks pakkumiseks tal jaksu ei ole.
Kui kaevandus laieneb, peab Tamman piltlikult öeldes pillid kotti panema. Ta on mõlgutanud mõtet kolida mujale. Aga kuskil ei ole nii palju vaba põllumaad, et ta saaks oma tegevust praeguses mahus jätkata. Mehe kõige mustem stsenaarium on, et ta müüb kõik oma tehnika ja vara maha, maksab pangalaenud ja läheb välismaale tööle. "Siin nalja ei ole."
Mis on Maidla vald?
Kuut Maidla valla küla mainiti esimest korda 1241 Taani hindamisraamatus.
Valla pindala on 332 km². Vallas elab u 900 inimest, kellest 96 protsenti on eestlased.
Praegu on tööstusmaastik ainult valla kirdeosas, millest suure osa moodustab Eesti Põlevkivi Aidu karjäär. Kunagi asusid siin Aidu ja Aidu-Nõmme külad.
Kaevandamisloa taotlustega on kaetud aga ligi 100 protsenti vallast, lisaks on kavas valda luua kaks õlitehast.
Maidlas on uus rahvamaja ja spordihoone, noortekeskus. Põhikool on imeilusasti korda tehtud vanas mõisas. Kõrvale ehitatakse lasteaeda, et lapsed, kes praegu käivad Kiviõlis või kasvavad kodus, saaksid oma vallas lasteaias käia.
Suuri turistide horde ligi meelitavaid vaatamisväärsusi siin pole, kuid jõudumööda on vald püüdnud arendada elu selles suunas, et elukeskkond oleks mõnus neile, kes siin elavad.
Külad on pisikesed, majad vanad ja õdusad. Läbi valla jookseb kõrgete kallastega kaunis Purtse jõgi. Kunagi oli igas külas oma kool. Maidlaski käis varem palju rohkem õpilasi - näiteks Leino Tammani ema kooliajal oli õpilasi 160. Praegu, kui Maidla põhikoolis õpib Tammani 16aastane poeg, on seal lapsi 87.
