Trendiinimene ihaleb boheemlasoreooli

Ameerika ajakirjanik David Brooks kirjutas raamatu pealkirjaga “Bobos in Paradise”, milles Bobo tuleb sõnadest Bourgeois Bohemians ehk siis väikekodanlikud boheemlased. Nende hinge on juba tükimat aega sisse taotud vajadust olla erinev teistest. Paraku on nad seda kõik, nii et lõppude lõpuks on nad täpselt ühesugused.

Selle asemel et Priit Pulleritsu kombel jälle “uut põlvkonda” avastada, võiks neid lihtsalt pidada narriks trendiinimeste seltskonnaks, kes peavad ennast õilsaks kunstiinimeseks, intellektuaaliks ja kosmopoliidiks, kui nad ostavad endale trendibaaris 70kroonise saiaviilu, Café Au Lait’d ning õhkavad ekstaatiliselt, kui näevad sranan tongo keeles Surinami subtiitriteta alternatiivfilmi, mis on õigupoolest väga niru. Ning mine tea, ehk on nad isegi globaliseerumisvastased...

Seejuures on Bobo (ehk siis “opakas” või “totu”) sageli väga suure lugemusega ja valdab vabalt keeli, aga kuulutades värvilise maailma tähtsust, mõtleb endiselt must-valgelt.

Kui massikultuur üritab õnneliku lõpu moraalina näidata, kui tähtis on sisu ja vaimne väärtus, siis on tulemuseks lõpuks just selline maailm. Inimesed on endiselt materiaalsed, ent järgmiseks on iga hinnaga vaja endale saada ka see vaimsuse oreool, mis vabastab kõigist surmapattudest. Massid ei taha enam kokakoolat, vaid “vaimu”.

Näide. Inimesed tulid vaatama haibitud noore autori vaimu õitsemist. Noor kirjanik lõpetab oma sõnavõtu lausega “aga noh, ma olen ju alati olnud selline lootusetu boheemlane”. Väga valgustav. Boheemlane on siis tänapäeval beibe halina sünonüüm. Ma ei arva, et boheemlane mingi kadestatav ja püha seisus oleks ning mina seda küll ei ihale, aga siin on vahe sees. Jah, muidugi on see eluterve mõtlemine, et igaühes võib peituda suur kunstnikuvaim, aga antud juhul pole see kuigi ehe. Igavlev kapitalist üritab lasta vaimul särada ja ostab Sigmund Freudi raamatu, loeb sellest isegi paar peatükki (või kogu raamatu?) läbi ja tööle minnes mainib justkui muuseas, et “lugesin selle uue Freudi läbi, päris huvitav”. Tema tüdruksõber laseb psühholoogil ajud kokku oma hädadega, mille vastu aitaks kui võluväel natukenegi iseseisvam mõtlemine. Tolle sõbranna aga nimetab teda “bimboks”, sest see justkui vabastab ta enda sellisest süüdistusest, kuigi ise on tõenäoliselt koju ostnud vähemalt viis Feng Shui raamatut ja kingib sõpradele kinkeraamatuid, sest seal on “klassikalised tsitaadid” ja “suurte kunstnike pildid”. Taevake, himbo- ja bimbokuurordi rahvas tahab kunsti teha! Ehk tuleb varsti uus trendivaimustus, näiteks hula-rõngad.