“Igal asjal peab ikka piir olema”
Jutud teie lahkumisest ei vasta seega tõele?
Ei.
Absoluutselt mitte. Me mõtleme tõepoolest teha saatele mingeid
kosmeetilisi mööndusi ja võibolla paneme sellele teise nime,
aga tegija jääb ikka endiseks. Ega see nimi ei tähenda midagi
tegelikult. Heh-eh. Vaata, ma võin panna päevapealt saatele teise
nime. Ütlen, et kurat, tänase saate nimi on “Tule minuga Saaremaale”
ja ongi kõik. Ta jääb ikka autorisaateks.
Millised muudatused ees ootavad?
Võib olla, et
saatesse tuleb juurde uusi tegijaid, minu abilisi. Hakkavad tulema näiteks
nii-öelda pommuudised. A la Britney Spears käis eile öösel
vot sellega väljas ja kus teda nähti. Tahame me või ei taha,
aga sellised kollast tüüpi uudised müüvad. Me tahame
noorendada mingil määral kuulajaid.
Kui nooreks te neid kuulajaid siis saada tahate?
Noh,
ega kellelegi pole otsaette kirjutatud, kui nooreks ta end peab, aga me hakkame
tõstma saate tempot. Püüame mängida rohkem
noortepärast muusikat. Paar aastat tagasi hakkasin ise teistsuguse
muusikaga tegelema ja üllatas, et nagu meeldib. Eluaeg on mängitud
sellist puujalaga-vastu-labajalga muusikat, aga mingil hetkel avastad uusi
lähenemisviise. Kui hommikust õhtuni samasid lugusid mängida,
siis tuleb tülgastus peale. Igal asjal peab ikka mingi piir
olema.
Väidetakse, et teie saate populaarsus on kõvasti
langenud.
See on sama jutt nagu see, et kohe pannakse Raadio 2
kinni. Ma arvan, et praegu on mul kuskil 250 000 kuulajat oma väikeste
tõusude-mõõnadega.
Kui aastal 1993 alustasite, saite Allan Roosilehega paremat palka
kui Raadio 2 peadirektor.
Jah, saime, sest me olime nii-öelda
teerajajad. Ma ei tahaks summasid avalikustada, sest lepingud kehtivad vist elu
lõpuni ja on suhteliselt konfidentsiaalsed. Üks põhjus oli
ehk see, et raadiojaamu alustas tollel ajal nagu seeni pärast vihma ja ma
ei saa öelda, et poleks teisi pakkumisi olnud.
Milline on teie sissetulek praegu?
Ma ei üleks, et
raadio palgad on suured. Näiteks SkyPlussis saavad inimesed väiksema
eetriaja eest tunduvalt suuremat palka. See selleks… Ära ei sure. Ma olen
väga keskmise Eesti sissetulekuga inimene.
5000 miinus maksud?
Heh-eh. Ma ei ütle ei jah ega
ei.
Mis muudab teie saate menukaks?
Mina teen igasuguste
huvitavate kalendripäevade järgi saateid. Noh, võtame kas
või selle, et ma juhindun sellisest kalendrist nagu mürakarude
kalender. Seal on tallinna kilu päev näiteks ja pärast
luuvalupäeva tuleb luuüdipäev kindlasti. Siis tuleb otsida
vastavasisulisi laule ja sellest saab teha sellise muusikalise kompositsiooni,
mis iseenesest kukub päris kohutav välja, aga inimestele pidi
meeldima.
Elasite mingil perioodil autos. Miks?
Elu muutus
lihtsalt kiireks ja hotellides ööbimiseks raha polnud. Siis tuligi
autos magada – midagi polnud teha.
Kas põhjus oli korteri mahapõlemine?
Oi,
mul põles maha ja mulle murti ka sisse, aga see küll põhjus
ei olnud. Selle põlemisega oli nii, nagu ta oli – une pealt põles
plats lagedaks.
Suitsetasite voodis?
Ei, just vastupidi, ei suitsetanud
voodis. Kui oleks suitsetanud, oleks ilmselt see põhk alt
kõigepealt ära põlenud, aga voodi jäi ainsa asjana
puutumata. See oli vana puumaja. Lühis või midagi taolist.
Millised on teie suhted alkoholiga?
Nojah, ega lolliks
ei saa minna. Ma loomulikult ei joo selliseid asju nagu ðampused või
veinid. Kui üldse võtta, siis valget viina.
Olete te kunagi saadet ka purjus peaga teinud?
Ei, seda
küll mitte! Mul on nimelt üks tehniline iseärasus – s hakkab
susisema. Isegi siis, kui olen võtnud, noh, minimaalselt ühe
õlle näiteks.
Kuidas teid mõjutab Afganistani sõjas
käimine?
Praeguseks hetkeks enam absoluutselt mitte kuidagi.
Ta ei häiri ja ma olen isegi hakanud mõtlema, et kas ma üldse
seal olin. See on nii aastate taha kadunud. Kui televiisorist vaadata
või kui hakata väga pingsalt meenutama, siis nagu tuleb ette.
Inimene suudab ikka absoluutselt kõik unustada.
Te ei tunne mingisugust süüd, või
viha?
Ei, absoluutselt mitte. Mulle endale näiteks väga
meeldib islamimaades kas või puhkusereisidel käia.
Milline on teie retsept fännidega
hakkamasaamiseks?
Kuula tähelepanelikult ja intensiivselt,
kiida takka kõike. Hästi mõjub vähemalt. Ära
jäta sellise kohitsetud inimese muljet. See osa on minust täitsa
puudu, et ma ütleksin, et mine persse, tead. Kuigi mul hiljem isegi ei ole
meeles, kas ta üldse rääkis midagi või ei.
Miks “Märt Rannamäe show” kaob?
Vastutav toimetaja Heidy Purga: “Raadio 2s pole kava muutunud juba äärmiselt pikka aega. Muutusi on vaja ja muutused on head.”
On see seotud reitingu langemisega?
“See ei ole üldse reitingutes kinni. Meil on siin üldse suuremad muudatused plaanis.”
Kui oluline diskor on Märt Rannamäe Raadio 2-le?
“Ma peaksin ütlema, et tegemist on täiesti fenomenaalse isikuga.”
See oli karjuv sotsiaalne ebavõrdsus!
Hoidsime seda seltskonda (R2 diskoreid – toim)] nagu loomaaeda eraldi kinni (Raadio 2 stuudio asus raadiomaja kümnendal korrusel, stuudiol oli eraldi sissekäik ja selle jaama tegijad näiteks Vikerraadio inimestega kokku ei puutunud – toim). Vikerraadio ja R2 saatejuhtide palgad erinesid kordi. Minu kui peadirektori palk oli ka väiksem kui neil kuulsusrikastel saatejuhtidel.
See sünnitas kuulujutte. Kuid kuulujutud olid paremad kui see, et teised oleksid näinud tegelikku olukorda.
Kuku raadios olid ju kõik Eesti Raadio endised töötajad. Meil tuli inimesi vägisi kinni hoida. Meenutan uhkusega, et mõned eraraadiosse läinud tulid hiljem riigiraadiosse tagasi (näiteks Mihkel Raud, kes Kukust R2 tagasi osteti – toim).
Märt Rannamäe saade sündis sellest, et meil oli idee teha Hillar Palametsa ajalootundi tänapäevases soustis. Tema akadeemilise jutu peale oleksid teismelised kohe teise jaama keeranud. Oli vaja kaassaatejuhiks kedagi lobamokka. Muusikatoimetaja Allan Roosileht kiitis, et tema teab ühte sellist tüüpi. Nii ta Rannamäe raadiosse tõi.
Alguses nad arutasid teemad omavahel läbi ja Rannamäe valis Palametsa jutu juurde sobiva popmuusika. Aga et see saade lobaks kiskus… Kaua Palamets jõuab noorele täkule päitseid pähe panna!
Küsisin programmidirektori Margus Hundi käest ja tema ütles, et kõik on tipp-topp. Kuulajate arv näitas sama. Tegevus oli kainelt kaalutletud. Kuulajate ülemine vanusepiir oli vist 22 – selgelt teismeliste värk. Eeskujud Soome Radio Mafia ja BBC kanalid.
Me vaatasime kuulajanumbrit ja reklaamimüüki. Möla müüs, järelikult toetasime seda. Parlamendile oli ju esitatud R2 erastamise projekt. Kavas oli raadiojaama arendada, viia see täielikule isemajandamisele ja maha müüa. Meil oli isegi jaama müügihind välja arvutatud – 100 miljonit krooni.
Herkki Haldre oli kümne aasta eest, kui R2 alustas, Eesti Raadio peadirektor