"'Eesti Ekspress"' tuiskas jaama
"Mul hakkas vaadates valus, nii hull pauk oli see," räägib harrastuskrossisõitja Aivo Rebane. Oli aprilli algus ja ees seisis MM-hooaja esimene sõit Belgias Zolderis. Tanel Leok tegi sel künklikul ja tugevasti rööpasse sõidetud rajal trenni.
Treeningul pole vahet, kas oled harrastaja või tippsõitja, kõik lastakse korraga peale. Ja rahvast on rajal murdu. Rebane nägi oma silmaga, kuidas üks harrastaja Taneli ees kukkus. Seejärel aga, kuidas Tanel talle täiega sisse kihutas.
Tanel lendas üle lenksude ja nihestas õlga. Tema tsikli esiratas väändus kõveraks. Zolderi etapil tuli Tanel mõni päev hiljem küll kolmandaks, kuid vigastus jättis jälje kogu hooajale. Ta sõitis terve suve valuga võideldes.
Kevadel olid kõigi ootused väga kõrged, kui Tanel MM-arvestuses teisel kohal püsis. Läinud pühapäeval lõpetas ta sarja siiski viienda kohaga.
See on Taneli ja üldse kõigi Eesti krossisõitjate läbi aegade parim saavutus. Aastal 2004 lõpetas Tanel MX1-klassis maailmameistrivõistlused kuuendal kohal. "Normaalne tulemus. Võib rahul olla," ütleb Tanel lõppenud hooaja kohta. Erilist vaimustust tema hääles siiski ei kõla, kui talle teisipäeval helistan.
Samal päeval tehti Taneli õlast röntgenipilt. Tulemusi veel ei tea, need saadeti raviarstile. Võib-olla peab ta minema lõikusele. Kuid seda saab endale lubada alles hilissügisel, pärast seda, kui ta on käinud Jaapanis tsiklit testimas.
"Jooksma hakkas Tanel kolmeaastaselt," räägib vend Taavi. Krossiga alustas Taavist seitse aastat vanem Tanel viieselt. Esimene tsikkel oli 50kuubikuline Yamaha.
Leokid elavad Võrumaal Sõmerpalus, krossirada oli ehitatud kohe kodumaja taha. Kui su vanaisa (Väino), isa (Arvo) ja kaks onu (Aivar ja Avo), lisaks veel kaks onupoega (Aigar ja Martin) krossi sõidavad, siis ei ole väga keeruline valida, millist ala hakata harrastama.
Ainult Taavi, kes mängib korvpalli, kaldub pere traditsioonist kõrvale. "Mulle kross ei istu," naerab Taavi. "Ei taha oma konte lõhkuda."
Kross on selline ala, kus viilimine paistaks kohe silma. Tanel on krossisõitja ihu ja hingega. Aivo Rebane ütleb, et kui Tanel kord rajale läheb, tegeleb ta kogu aeg sõitmisega, olgu trennis või võistlustel.
Võimsa krossitsikli talitsemisega igamees toime ei tule. Üks võistlussõit raskel rajal kestab 35 minutit pluss kaks ringi - ja neid sõite on päevas kaks! Ainult tsikliga sõitmisest vormis olemiseks ei piisa.
Tanel treenib seitse tundi päevas. Ta jookseb, rassib jõusaalis, ujub ja sõidab jalgrattaga. Isegi puhkepäeviti käib Tanel jooksmas. Õlavigastuse tõttu on ta tänavu sõidutrenni vähem teinud, et kätt hoida. Muidu kulub tal üksi sõidutrennile päevas kaks tundi.
Mõnus aeg aastas on ettevalmistus uueks hooajaks, mis algab jaanuaris. Eestis on siis liiga külm ja krossimehed käivad harjutamas Lõuna-Euroopas. Tanel sõitis läinud talvel koos isa ja sõbraga Hispaaniasse - tsikkel ja hulk varuosi laaditi bussi ning mindi teele, liikudes ühelt rajalt teisele.
Esimes t korda käis Tanel Euroopas võistlemas, kui ta oli kaheksa aastat vana - Hollandis. Pärast üheksanda klassi lõpetamist sai temast professionaalne krossisõitja. Täiskasvanute MM-tsüklis osalemist alustas ta aastal 2001, olles 15. Tema esimene meeskond oli sakslase Bodo Schmidti tiim. Sinna kuulus ka onu Avo, kelle saavutused on noored Leokid nüüdseks üle sõitnud. Tanel alustas kõige väiksemast, 125kuupsentimeetriste klassist. Tähelepanuväärne oli, et ta pääses kvalifikatsioonist edasi kõigil etappidel, millest osa võtma läks.
Nüüd on Tanel mitmendat aastat Kawasaki tehasemeeskonna liige. Mänedžeri, endise krossisõitja Jan De Grooti nime kandva tiimi peakorter asub Hollandis.
Tanel on arvatavasti üks viiest kõige paremini teenivast krossisõitjast Euroopas. Samas oodatakse temast mantlipärijat aastaid maailmameistritiitlit oma käes hoidnud belglasele Stefan Evertsile. De Grootgi öelnud, et Tanel hakkab küpseks saama ja ilmnevad tema tõelised võimed. Stabiilsust ja enesekindlust on tal kõvasti juurde tulnud - viieteistkümnest MM-etapist tuli noormees tänavu neljal korral poodiumile.
Juba mitu aastat elab Tanel Leok väikeses Belgia linnas Desselis. Selles Belgia idaosas asuvas linnakeses on veidi alla 9000 elaniku ja aasta suursündmus on hevimuusika festival. Tanelil on Desselis kahekorruseline maja. Ta ise ütleb, et valis selle elukoha eelkõige seetõttu, et treeningrajad asuvad lähedal ja inimesed räägivad ümberringi inglise keelt.
Koju Eestisse sõidab Tanel kaks korda aastas. Nüüd, pärast hooaja lõppu, jõuludeks ja aastavahetuseks, tuleb ta koju pikemaks. Suvel on külaskäik lühem, tavaliselt peetakse juulis Sõmerpalus traditsiooniline kross, kus kõik kuulsad Leokid teiste eestlastega võistlevad.
Inimesena on Tanel rahulik ja tasane. "Vaikne omaette tüüp," ütleb vend Taavi. Erinev onupoeg Aigarist, kes lobiseb ja nalja viskab. See ei tähenda, et Tanel nalja ei mõistaks - tema anekdoodid ei ole lihtsalt nii pikad.
Tanel on täiesti tavaline nooruk, kellele meeldib lumelaua ja kardiga sõita ning kes eelistab kiireid sportautosid (markidest BMWd). Fotograafide südamed on võitnud Taneli kaunis sõbratar Michelle Joosten, kes teda juba mõnda aega võistlustel saadab.
Hoopis teistsugune on Tanel krossitsikli seljas, kus temast saab agressiivne võitleja. Mänedžer andis talle kiirrongi meenutava sõidustiili tõttu hüüdnime Eesti Ekspress. Isalt on Tanel pärinud jõulise kehaehituse (kaal 80 kg, pikkust 177 cm). Enamasti ei õnnestu tal stardist eriti hästi minema saada, olgu kvalifikatsiooni tulemus milline tahes. Kuid finišiks võitleb ta end etteotsa.
Nagu läinud pühapäeval Prantsusmaal Ernees. Esimese sõidu stardis kukkus Mickael Pichon Taneli ees ja eestlane pidi kukkunust kõrvale põiklema. Tanel jäi stardis üheteistkümnendaks. Kuid ta möödus iga ringiga vähemalt ühest sõitjast ja lõpetas sõidu neljandal kohal.
Taneli lapsepõlvekangelane oli Jean-Michel Bayle. See Prantsuse krossisõitja on väheseid eurooplasi, kes suutis pärast Vana Maailma meistriks tulekut saavutada sama ka USAs.
Ka Tanelil on superkrossi ks head eeldused. Võistlusi peetakse tavaliselt siseradadel - pesapalli- või jalgpallistaadionidel. Rajad on lühemad, hüpped ja teised sõiduelemendid veel efektsemad ja ohtlikumad kui tavalises krossis. Eestlastest teeb praegu USA võistlustel kaasa Juss Laansoo, kes on ka üks Taneli meeskonnakaaslane Rahvuste Krossil.
Kuid Tanel pole veel ühestki sarjast lahkunud enne meistriks tulemist. Ta on juunioride maailmameister nii 80- kui ka 125kuupsentimeetriste klassis. Tõenäoliselt suundub Tanel Ameerikasse alles siis, kui MX1 tiitel taskus.
Sel nädalavahetusel on aga võimalik näha, kas Tanel, Aigar ja Juss suudavad tulla kolme parima krossimeeskonna hulka maailmas. Selline on vähemalt meeste eesmärk.
Leoki-fännide meka on Lääne-Rootsi väikelinn
Kui juuli alguses laevaga Rootsi sõita, kohtab pardal mitmeid lõbusaid seltskondi. Teismelisi, kes dressipluusile teibiga meisterdanud kirja "Leok 12". Elevil noormehi ja neide, kes laadinud kaubabussid täis oma lemmikõlut ja magamiskotte. Kindlasti kuulub varustusse ka mitu sinimustvalget lippu.
Nad suunduvad Lääne-Rootsi Göteborgi lähedal asuvasse Uddevalla väikelinna. Seal, kõrgete kaljude vahelises karjääris peetakse igal suvel krossi MM-etapp. Mäekülgedel seab end sisse kümneid tuhandeid inimesi (sel suvel oli pealtvaatajaid 23 000).
Uddevalla on üks lähemaid ja mugavamaid võimalusi näha Tanni ja Aixi, nagu onupoegi sõbalikult kutsutakse, maailma vägevatega mõõtu võtmas. Ei ole keeruline kinni püüda kaadrit, kus eestlased rajal hüppavad, taustal sinimustvalge lipp.
Motokross on põnevam kui vormel-1. Ühe enam kui pool tundi kestva sõidu jooksul tehakse kümneid kui mitte sadu möödasõite, hüpped võtavad hinge kinni ja kukkumised on nii rängad, et pealt vaadateski hakkab valus.
Maailma tipud, nende hulgas ka Aigar ja eriti Tanel, on suured staarid. Ainult selle vahega, et erinevalt vormelist pääseb krossivõistlusel ka päris tavaline pealtvaataja bokside vahele ringi uudistama.
Ja kui hästi läheb, seisab Tanel oma rohemustvalge treileri juures ning annab sulle autogrammi. Tunnen hästi üht kaheaastast, kes sai nii oma nokkmütsile kirja "Tanel #12". Seda trofeed ei julge pestagi.
