Ljudmila Ulitskaja"'Lõbus matus"'
Ljudmila Ulitskaja olevat tänapäeva Venemaa menukirjanik. Selle raamatu põhiväärtus on ilmselt asjaolus, et ta pakub meile teavet vene elu ühest uuest tahust, või kui mitte uuest, siis vähemasti sellisest, mis vene kirjanduse tõlkimise hiilgeaegadel oleks olnud äärmine antisovetšina. Nimelt Venemaalt pagenud juutide elust New Yorgis. Tegu on eriliselt marginaalse seltskonnaga, kes on osalt juudid, osalt venelased, osalt nõukogude inimesed, osalt juba ameeriklased ja emigrandid kindlasti. Ning seda kõike korraga.
Teos on väga pildiline, filmilik, justkui erinevatest stseenidest ja lugudest kokku traageldatud. On põnevaid elulisi tüüpe, emigrantide elulugusid ning sügavuse loomiseks on lisatud veidi fragmentaarset filosoofiatki - papp ja rabi sureva kunstnikuga vestlemas.
Lõpp on peaaegu ameerikalik happy end, sest surnud kunstniku Aliku matusel on "neegreidki, keda juudi matustel võis näha ülimalt harva" ning pärast kunstniku mulla alla saamist soovib üks galerii tema teosed ära osta. See tõotab nagu väikest pärandustki tema autistlikule vallastütrele, kelle nimi on Maika, aga keda kutsutaks T-Shirtiks.
Raamat on natuke räpakas ja juhuslik nagu vene elu ise, aga täitsa loetav.
