Kontori keldrikorrusel ühes abiruumis, mida kasutatakse peamiselt arvutite remontimiseks, lebab vereloigus tema ammuse sõbra ja äripartneri Tüüve Jugandi surnukeha, laiba kõrval verine lauanuga, mis paistab olevat pärit selle sama firma köögist.

Sinisalu helistab kiirabisse. Kell 8.48 saab teate ka politsei. Päev hiljem avaldab prokuratuur pressiteate, kus märgib muuhulgas, et sündmuskohal tekkinud versiooni kohaselt võib tegu olla enesetapuga. Esimene vaatlus näitab, et Jugandi surma on põhjustanud kaks noalööki südame piirkonda.

Peagi levib kuuldus, et oma viimasel elupäeval käis Jugandi kaitsepolitseis. Kas tõesti?

Kapo pressiesindaja komissar Henno Kuurmann kinnitabki: “Tüüve Jugandi viibis tõepoolest 31. märtsil kaitsepolitseis. Ta osales kahes uurimistoimingus, mis viidi läbi ühes meie menetluses olevas kriminaalasjas. See käsitleb riigiametnike võimalikke ametialaseid rikkumisi. Hr Jugandi võttis osa arvutite vaatlusest ning andis seejärel tunnistajana ütlusi.”

Ent mis asjaga tegu? Elu ei ole gängsterifilm, ent kui mees oli mingis sensitiivses kriminaalasjas võtmetunnistaja, siis...

Küsime prokuratuurist, mis põhjusel väisas Jugandi päev enne surma kaitsepolitseid. Eriasjade prokurör Laura Feldmanis jääb üsna napisõnaliseks ja teatab pressinõunik Erle Rudi vahendusel: “Kaitsepolitsei uurimine puudutab ühe riigiasutuse ja Medisofti omavahelisi tehinguid ning kõrgete riigiametnike tegevuse seaduslikkust kõnealuste tehingute tegemisel."

"Millise riigiasutusega on tegemist, ei pea me käesoleval ajal uurimise huvides võimalikuks täpsustada. Kuna Tüüve Jugandi näol oli tegemist Medisofti ühe juhiga, siis oli tema näol kahtlemata tegemist isikuga, kes valdas eelnimetatud tehingute kohta informatsiooni.”

Medisoft on juba aastaid hoidnud arvuti- ja tarkvarafirmade hulgas suhteliselt madalat profiili ja vähest tuntust. 2003. aasta käive oli 16,6 miljonit, kasum kaks miljonit. Äri on parajalt nii tulus, et võimaldab kolmel aktsionäril maksta igaühele puhtalt kätte 500 000 krooni dividende.

Palju intrigeerivam on aga valdkond, kus firma tegutseb. Juba ligi kümmekond aastat on Medisoftil monopol muuhulgas keskhaigekassa, riikliku auroregistrikeskuse, geenivaramu ja laevaregistri andmebaaside loomises ja hoolduses.

Pole vaja olla hiromant, et aimata konkurentide kadedust. Või allilma huvi näiteks autoregistrikeskuse andmebaasi vastu. Ja on igati loogiline, et sellest valdkonnast võib võrsuda kriminaalasi, kus Medisofti juhist saaks võtmetunnistaja mõne kõrge ametniku vastu...

Jugandi kolleegid ja lähedased, nende hulgas bridžimängupartner Sven Sester Ekspressi küsimustele ei vasta. Neid tuleb mõista. 

Prokuratuur märgib, et praegu on täpsustamisel, kas ja mis summale oli tehtud mehe elukindlustus, samuti, kas viimastel elukuudel oli Jugandi seisnud silmitsi abielulahutuse, kriminaalsüüdistuse või mõne muu äri- või eraelulise sekeldusega.

Nädalataguste uudiste põhjal jääb siiski mulje, et surnu lähedased ja tuttavad keelduvad uskumast, et  s e e  i n i m e n e võinuks enesetapu sooritada. Ammugi niisugusel viisil. Eesti pole ometi Jaapan, kus harakirit peetakse lausa auväärseks elust lahkumise viisiks.

Samas ei saa endale kaks korda noaga südamesse torkamist pidada võimatuks ega isegi Eestis enneolematuks enesetapu viisiks, ükskõik kui mõistusevastane see ka ei tundu. Ekspressi nõustanud endine mõrvauurija Artur Tšulitski märkis, et talle meenub - tõsi küll, ainult üks - samalaadne enesetapp kuue-seitsme aasta tagant.

Prokuröri kinnitusel ei leidunud sündmuskohal ühtki detaili, mis viidanuks sellele, et Jugandiga koos viibis kontoris veel keegi. Võib arvata, et kui üldse oli tegemist mõrvaga, siis pidi tapja olema Jugandi tuttav, sest kutsumata külaline poleks lihtsalt majja pääsenud. Kontori uksi ei hoitud kontvõõrastele pärani. Ekspressi andmetel ei ole Medisofti kontoris videovalvet, mis mõistagi kõrvaldaks hulga küsimusi…

Jugandi surma põhjused on tänase seisuga välja selgitamata. Kuigi mehe südame piirkonnas oli kaks noahaava, täpsustab surma põhjused siiski ekspert. Samuti on eksperdi ülesanne avaldada arvamust, kas tegu  v õ i s  olla enesetapuga.

Sellisele küsimusele vastamisel ei lähtu ekspert surnu psüühikast ega viimase aja üleelamistest, vaid üksnes surmava haava iseärasustest ning kohtumeditsiinialastest eriteadmistest. Prokuratuur ennustab, et ekspertiis valmib tuleval nädalal.