Dominic Midgley, Chris Hutchins"'Abramovitš. Miljardär ei kusagilt"'
See on õigupoolest üks pikk ajalehelugu või täpsemalt lugu sellest, kuidas need kaks meest lugu ei saanud. Nimelt pole Abramovitši-raamatu autorid oma peategelasele ligi pääsenud, intervjuust rääkimata, ja õigupoolest on nendega soostunud vestlema vähesed Abramovitšit tundvad inimesed. Paar koolikaaslast, üks kauge sugulane, Berezovski, ja veel mõned juhuslikke kontakte kirjeldavad inimesed. Eks neil ole hirm. See asjaolu on pannud kirjamehi tuhnima kirjalikes allikates, ükskõik kui kollastes või valgetes. Mis siis ikka teha.
Tundub, et autorid olid tugevas kimbatuses, kas avaldada oma nurjumise lugu või ei. Ja kui ma esimesed sada lehekülge arvasin, et poleks vaja olnud, siis lõppu jõudes mõtlen teisiti. Raamatu teine pool kirjeldab vene uusrikast Inglismaal. Kuidas ta hirmutab oma teenijaid, kuidas soetab kinnisvara, kuidas ostab ja müüb. Siit tuleb kokku täitsa huvitav portree. Meile joonistub välja kompleksides inimene, kes tellib oma kabinettidesse raamatute mulaaže, kes teeb kõik selleks, et mitte läbida autoga koduküla, ja sõidab ka tibatillukesi otsi helikopteriga. Kes soetab endale aina suuremaid laevu, mida ta laseb täita tervete antiigipoodide sisustusega. Kes lennutas Tšukotka lapsed valimiskampaania käigus Musta mere äärde. Kes peab ülal kolmekümmet ihukaitsjat, kes lakkamatult arvutavad välja kõige ohutumaid marsruute.
Sääraseid värvikaid deitaile leiab igal leheküljel.
Loodan, keegi üritab siit edasi ja saab temaga lõpuks ka jutule. Kujutan enam-vähem ette, mis mees räägib. Aga loeksin suure huviga. Kindlalt on Abramovitši elu üks väga filmilik lugu, varem või hiljem see film ka tuleb.
Huvitav lugemine kõigile, keda huvitab meie suures naaberriigis toimunud Metsiku Lääne stiilis kapitalismi areng ning Vene oligarhia tänane päev selle väga eduka esindaja Roman Abramovitši näitel.
