Wikipedia - tõeline kollektiivne aju
Mõned aastad tagasi, kui Eesti võrguportaalid ja ajalehed hakkasid üksteise järel lisama veebi artiklite kommenteerimise võimalust, tabas siinset internetiüldsust enneolematu eufooria. Artiklite kommenteerimine ja mõttevahetus pidi olema "Eesti kollektiivne aju" ning ennustati kiiret kadu "surnud puule" trükitud ajalehtedele, sest sinna ei saa uut vaimuvalgust kiirgavaid kommentaare kirjutada.
Nüüdseks on selge, et modereerimata netikommentaarid sisaldavad üksikute pärlite ja sisukate arvamuste kõrval suurtes kogustes sõimu, foobiaid ning ehedat varjamatut lollust.
On aga olemas projekt, mida ähvardasid sarnased ohud, kuid mis osutus üle ootuste edukaks.
1999. aastal käivitasid kaks meest - ettevõtja Jimmy Wales ja filosoof Larry Sanger ettevõtmise nimega Nupedia.Walesil, kes kaubitses nooruses futuuride ja optsioonidega Chicago börsil, oli juba kogemus internetis äri tegemisest. Tema sait bomis.com kujutas endast veebikülgede temaatilist kataloogi, kuhu kasutajad said ise oma lemmikkülgi lisada.
Meeste idee oli Nupedias pruukida samasugust kasutajate tööpanust, et luua ülemaailmne vabalt kasutatav entsüklopeedia. Kuid paar aastat näitas, et nad ei jõua eesmärgile. Võrguentsüklopeediasse lisandus selle ajaga vaid kümmekond artiklit.
Põhjus peitus selles, et uute märksõnade lisamine oli keeruline. Entsüklopeedia peab ju olema täpne ja põhjalik! Sellepärast pidid soovijad, kes tahtsid lisada uusi märksõnu, end registreerima. Nende kirjutatu pidid läbi vaatama spetsialistid, seda tuli toimetada. Nupedia ei edenenud, vaid kujunes selgeks läbikukkumiseks.
Kolme aasta eest mõtlesid Wales ja Sanger asja uuesti läbi. Nad tegid juurdepääsu entsüklopeedia artiklite kirjutamisele märgatavalt hõlpsamaks. Nüüdsest võis igaüks, kes tahab, uue artikli või märksõna kirja panna, ning kes aga tahab, selle märksõna all olevat juttu muuta. Tundub hullumeelne, aga see töötas.
Tänavu 7. juulil jõudis Wikipedia ingliskeelsete märksõnade ja artiklite arv 300 000ni. Võrdluseks on Encyclopaedia Britannicas 85 000 artiklit. Ühes Eesti Entsüklopeedia köites on ca 5000 märksõna.
Wikipedia fenomen sarnaneb Linuxi operatsioonisüsteemi omale. Mõlemad on alanud ühe-kahe mehe väikesest projektist, kuid saanud hulgaliselt vabatahtlikke abilisi ning kasvanud nende toel ülemaailmseks ja suurt kommertsväärtust omavaks ettevõtmiseks.
Wikipedia on nüüdseks arenemas juba kõigis maailma suuremates keeltes. Eestikeelne variant Vikipeedia hõlmab seni alla 5000 märksõna ega paku veel paberentsüklopeediale konkurentsi. Seevastu ingliskeelne Wikipedia on paljudel teemadel üpris põhjalik teatmeteos.
Wikipedia sisu aadressil on lihtne teha kriitikat - näiteks et selle artiklite faktid pole piisava põhjalikkusega kontrollitud ja seega tähendab 300 000 artiklit ka 300 000 viga. Tegelikkuses on vigu märksa vähem ning need parandatakse kasutajate endi poolt üsna kiiresti. Vahel on probleem artiklite autoritepoolne "kallak". Kuid siis saab kirjutatut vaidlustada ning netiüldsus jõuab sageli muudatustes ruttu kokkuleppele. Muidugi on teemasid, kus mitte kunagi üksmeelt ei tule – näiteks mida peaks kirjutama märksõna "antisemitism" all. Positiivne on, et eile uudistes kõlanud tegelased ning sündmused jõuavad juba täna-homme-ülehomme Wikipedia artiklitesse.
Wikipedia fenomenist on kirjutanud põhjalikke lugusid nii tuntud meediakanalid nagu New York Times ning ajakiri Wired. Viimase andmetel on asutajatel kavas kõige kvaliteetsemad ja põhjalikumad 75 000 ingliskeelset märksõna kokku koguda odavaks paberraamatuks, samuti anda Wikipedia välja CD-Romil. Kuid tegelikult võid seda teha hoopis sina ise, sest Wikipedia artiklid on kõigile tasuta kasutamiseks - ükskõik, kas siis heategevuslikul, töisel või hoopis ärilisel eesmärgil.
