Siim Veskimees “Kuu Ordu”
«... juba aastaks 2000 tegeles kõigi vajalike asjade tootmisega umbes 3% arenenud riikide elanikkonnast, kõik ülejäänud tegelesid ümberjaotamise või koguni tekkinud kunstlike mõttetute ametitega, nagu suhtekorraldamine, PR, reklaam jne. Seega olid kuhjuvad probleemid teatud mõttes süsteemi enda tekitatud ja mingit põhjust teadusuuringuid piirata ei olnud.»
Antud lõik iseloomustab tabavalt Siim Veskimehe ja tema loodud Kuu Ordu maailmapilti. Selge, et meie maailm kaelani milleski püdelas asub ning demokraatliku väljapääsu sellest kõntsast ei paista. Esialgu tundub see püdelus siiski veel küllalt lilleline.
Veskimehe kogumik “Kuu Ordu” näitab elu XXII sajandil, mil paremad meie seast on Maalt lahkunud ning sünniplaneet on jäetud jätistele, kes paremat elu ei soovi... või siis õnnetutele, kes ei oska paremat elu tahta.
Millega tegeleb aga inimkonna au, mõistus ja südametunnistus Kuu Ordu liikmete näol?
Seigeldakse, nauditakse elu ning vahepeal tegeletakse endi ja arukamate maalaste elujärje edasise parandamisega. Mõneti naiivne, aga kindlasti ei saa eitada raamatu köitvust. Robert A. Heinleini relvaga inimesest on saanud vendade Strugatskite Keskpäeva-maailma vaimus õilis kommunaar. Õnneks on kommunaaril rohkelt relvastust, mida ta ka käiku laskmast ei kõhkle. Ega siin maailmas muud üle ei jäägi, kui unistada ja sõdida, sest teadupärast “No Future ...”
