Sellised aparaadid tõkestavad raadiolainete levimist, ka mobiilsidet.

Militaarotstarbelised džämmerid on mõeldud autopommide ja muude kaugelt juhitavate lõhkeseadeldiste vastu. Nende kasutamisel ei jõua terroristide signaal pommideni. Nad võivad osutuda väga kasulikeks Iraagis ja Afganistanis, kust tulevad pidevalt teated ohvrirohketest plahvatustest.

Masinaid ehitab väikefirma, mida juhivad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Andres Taklaja ja Priit Kinks. Mõlemad mehed said talvel uute tehnoloogiate rakendamise eest kaitseministeeriumi teenetemärgi.

Džämmereid vahendab kaitseministeeriumile Eesti ainus riiklik sõjatööstusettevõte E-Arsenal.

"Ma ei tohi teile neist aparaatidest midagi rääkida. See on templiga asi," viitab Martin Link Ekspressiga suheldes riigisaladusele. 25aastane noorhärra töötas varem kaitseministeeriumi relvabüroos ja siseministeeriumi haldusosakonnas. Alates oktoobrist on ta E-Arsenali tegevjuht.

 Lingi käe all peab E-Arsenal muutuma moodsaks relvastuse vahendamise ja turustamise bürooks. Seda tuntud ettevõtet, mis valmistas omal ajal kõikvõimalikku toodangut alates laevakahuritest kuni metallist kapinuppudeni, pole praegu enam olemas.

Sõjatehases ei tööta enam ühtki relvameistrit ega oskustöölist. Ametis on vaid kümmekond kinnisvara hooldamisega tegelevat inimest. E-Arsenali juhatuse kaks eelmist liiget müüsid viimase aasta jooksul maha ka suurema osa tehase sisseseadest.

Kõige tipuks asutasid nad suvel sarnase nimega eraettevõtte Arsenaal, mis hakkab tegelema relvade putitamisega ehk täpselt sama asjaga, mis oli varem nende juhitud riikliku ettevõtte ülesanne. Praegu ootab uus firma vastava lepingu sõlmimist Kaitseväe Logistikakeskusega.

Need kaks ettevõtlikku meest on Margus Kastehein (kaitseministeeriumi sisekontrolli endine juht) ning Tarmo Kriis (mitte Tööandjate Keskliidu juhataja, vaid tema nimekaim, kes on tegutsenud aastaid ärinõustamise alal).

Kuid Kriis ei nimeta oma tegevust ärastamiseks. Ta kinnitab, et hakkas relvade putitamisega tegelema alles pärast seda, kui riigifirma E-Arsenal oli selle tegevuse ametlikult lõpetanud. Riigifirmale andis vastavasisulise käsu tänavu mais kaitseminister Jürgen Ligi.

"Me ei ole kunagi väitnud, et relvastuse remont on kahjumlik," ütleb Kriis. "E-Arsenalil on väga head spetsialistid, nad on oma tööd eluaeg teinud ja meil oli kahju, et selline kompetents võib kaotsi minna. Oli päris omapärane tunne koondada inimesi, kes on ettevõttes töötanud kauem, kui mina üldse olen elanud. Võtsime nad oma palgale."

Ka kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko kinnitab, et asi ei lehka halvasti: "Me ei vaja enam vanaviisi püssitorude õlitamist ja tavotitamist, vaid uut, IT-põhist ja projektipõhist ettevõtet."

E-Arsenali aeg lõppes uute aegade saabudes samamoodi nagu üleameerikalise jäätegemise ettevõtte National Ice oma pärast külmkapi leiutamist.

Kohe laieneme kõvasti!

Veel paar aastat tagasi olid riiklikul sõjatehasel kõ ; ; ;vad laienemiskavad.

Eesti Päevaleht raporteeris, et tehas kavandab suuremahulisi allhankeid NATO riikidele ning et E-Arsenal sõlmis kokkuleppe, mille kohaselt võivad eestlased osaleda luuresüsteemi loomises, mis hõlmab nii radarlennukeid kui ka neid toetavaid kommunikatsioonisüsteeme.

"Eestil on, mida pakkuda," kinnitas tehase tookordne juhataja Jüri Tümanok. Ta oli Noorte Kommertskoja president, ühiskondlikult aktiivne ja tunnustust leidnud ettevõtja. Tema endaga Ekspress rääkida ei saanud, sest mees viibis parajasti Koreas. Kuid Tümanoki kavadest räägivad mitmed avalikud paberid.

Talvel 2004 valmis tehase uus strateegia, mille kohaselt pidi firma käive viie aasta jooksul kasvama umbes kolm korda ehk jõudma 40-50 miljoni kroonini.

Teise punktina tahtis Tümanok maandada riski, et tehase tegevus sõltub vaid ühest suurtellijast ehk Eesti kaitseväest. Firma kavatses alustada eksporti Läti Kaitsejõududele ning leida pürotehnikaalaseid allhanketöid Soomest, Rootsist ja Inglismaalt.

Strateegia elluviimiseks otsustati kohe investeerida kaheksa miljonit krooni, et osta uusi seadmeid ning ehitada Virumaale uus lõhkematerjalide tehas.

Vajalik koolitus või raiskamine?

Aasta hiljem andis Riigikontroll relvatehase tegevusele hävitava hinnangu.

Toredad laienemisplaanid töötasid vaid paberil. Päriselus käis asi teistmoodi. Firma ei suutnud kuidagi sõlmida kindlat kokkulepet Eesti kaitseväega, kes andis 80 protsenti tema tellimustest. Aasta alguses puudusid kolme-nelja kuu jooksul kindlad tellimused. Lõplik töömaht selgus alles juuliks. Käibeplaan jäi täitmata.

Formaalselt oli tehas kasumis, kuid vaid tänu sellele, et esmalt andis riik firmale kahjumi katmiseks üle tehasealuse maa ja kui siis asi ikka vussi läks, müüs firma viiendiku kinnistust 9,3 miljoni krooni eest firmale, kes tehase hoovis metallitöid tegi.

"Aktsiaseltsi kahjumlikku tegevust (aga ka negatiivseid rahavooge) on finantseeritud sel teel, et mitterahalise sissemaksena on äriühingu omandisse antud riigile kuuluv kinnistu, millest osa on hiljem rentnikele võõrandatud," leidis Riigikontrolli auditi koostanud Tõnis Saar.

Ta lõi kokku tehase aastatega kogunenud kahjumi ja leidis, et ilma vara müügita olnuks see üle 10 miljoni krooni. Ettevõte ei toonud riigile raha juurde, vaid sõi seda.

Riigikontrollile jäi silma ka peadirektor Tümanoki ühiskondlikult aktiivne tegevus. Tõsi küll, veidi teise nurga alt, kui ta ise lootis. Nimelt osales Noortekoja presidendina tuntud firmajuht noortekodade korraldatud konverentsidel, kuid vormistas paberid relvatehase töölähetuse või koolitusena. "Riigile kuuluv äriühing on rahastanud Tümanoki isiklikku tegevust," leidis Riigikontroll. Tümanok väitis, et koolitus oli vajalik ja et ta käis konverentsidel sõjatehasele kliente hankimas.

Kalli maatüki jahil

Riigikontroll tegi kaitseministeeriumile ettepaneku relvatehas maha müüa või kinni panna. "Põhiklientide arvamuse kohaselt saab E-Arsenali toodangu asendada mujalt tellitavaga ning relvastuse ja muu kaitsevarustuse remondi alane võimekus on kaitseväes välja kujunemas."

Vastu oli vaid Kaitseväe Logistikakeskus, kes teatas, et tehas oleks otstarbekas ümber formeerida riigiettevõtteks kindla eelarve, töötasu- ja tootmisüles an ne tega, nagu see oli sõjaeelses Eesti Vabariigis. Kuid ka kaitseväe peastaabi ülem Alar Laneman tunnistas, et E-Arsenaliga oli probleeme. Õpperoomikmiinidel oli kehv kvaliteet ning paukpadrunid liiga kallid.

Relvatehase juhtkond sai ka ise hästi aru, et uus strateegia ei toimi. Augustis 2004 toimus strateegia arutelu tookordse kaitseministri Margus Hansoni osavõtul. Leiti, et riigil pole mõtet omada E-Arsenali-sugust väikeettevõtet.

Tümanok hakkas tegelema aktsiate müügiks ettevalmistamisega. Ja pole mingi saladus, et tehast noolis peadirektor isiklikult.

Relvatehase väärtus ei seisnenud tema seadmetes ega oskustööjõus või turus, vaid hoopis tehasealuses maatükis. See on tsaariaegsete vägevate tellishoonetega täidetud 5,6 hektari suurune maalahmakas Põhja-Tallinnas. Eesti Wabariik koondas oma armee töökojad sinna kohe pärast Vabadussõda.

Tümanok tellis kinnistule detailplaneeringu. Aga mitte relvatehase, vaid elupindade rajamise tarbeks. Võttis detailplaneeringu koostamiseks isegi pangast laenu.

Mis puudutab uue strateegia kohaselt Virumaale kavandatud uut pürotehnikatehast, siis see ehitati valmis, kuid tolle omanikeringi ei kuulu E-Arsenal, küll aga Tümanok ise. Strateegia oli ju muutunud, riik ei vajanud uut pürotehnikatehast.

Kuid kaitseministeeriumi ametnikel sigines kahtluseuss, et Tümanok tahab kogu tehase koos väärtusliku kinnistuga mingil moel endale kantida. Ta vabastati töölt mullu juunis. "Ta lahkus jalahoobiga tagumikul," ütles üks kaitseministeeriumi ametnik.

Seejärel palgati asemele Kastehein ja Kriis, kes pidid tüüpiliste saneerijatena tegema tehase sisseseadest puhtaks ning valmistama kinnistu müügiks ette.

Riik võib lõpuks veel dividendegi saada

Detailplaneeringu kohaselt renoveeritakse arsenali hooned moodsateks ateljeekorteritega elamuteks ning äripindadeks. Lisaks võib endisest veetornist teha kuni seitsmekorruselise korterelamu ning ehitada õuele kaks kuni neljakorruselist ja kaks kuni viiekorruselist kortermaja.

Praegu on detailplaneering avaliku arutelu faasis. Protesti esitas firma Faabula - see tehase hoovis tegutsev metallifirma, kes ostis kahe aasta eest viiendiku kinnistust. Firma taga on Pavel Kondratenko, kes osales 90. aastate keskel katses erastada osa Tallinna Laevaremonditehase varast otse Fjodor Bermani nina alt. Kondratenko firma kaotab pärast detailplaneeringu kehtestamist E-Arsenali kinnistu eesostuõiguse.

Kuid planeeringu kehtestamine suurendab maatüki väärtust. E-Arsenali juhi Martin Lingi kinnitusel toimub müük avalikul enampakkumisel. Ta ütleb, et "ilmselt saab riik pärast müüki siit firmast veel kõvasti dividende võtta". Kuluaarides on pakutud kinnistu väärtuseks 60-70 miljonit krooni, aga ka 200 miljonit.

Põhimõtteliselt avaneb Eesti riigil E-Arsenali puhul harukordne võimalus ühe tegevusala likvideerimisega kasumit teenida.

Kuid kas pole mõttekas E-Arsenal täiesti kinni panna? Relvastuse vahendamise-turustamisega saaks hakkama ka mõni ametnik.

"Ministeerium ei saa äritegevusega tegelda. See oleks Eesti riigi üldiste põhimõtetega vastuolus," ütleb Ekspressile tehase nõukogu liige Ingvar Pärnamäe. "Vana ja raske tööstus on lõpetatud. E-Arsenali tulevik on pigem juhtmeline ja innovaatiline."

D žämmerid pole ainus E-Arsenali vahendatud kõrgtehnoloogiline kaup. Näiteks võitis firma Leedu mereväe miinijahtimistarkvara riigihanke.

 

Relvatööstuse allakäik

E-Arsenali majandusnäitajad, mln kr

aasta  

müük  

kasum 

2001  

9,3 

-3,2

2002  

14,9 

-1,3 

2003  

15,1 

0,1

2004  

9,7 

0,5 

2005  

11,3 

 -3,5

Tänavu jääb ettevõte tänu sisseseade müümisele kasumisse. Ka kahe aasta eest jäi firma
kasumisse tänu sellele, et müüs maha viiendiku oma väärtuslikust kinnistust.

Eksdirektor Jüri Tümanok selgitab

Ajal, mil aktsiaaseltsi E- Arsenal nõukogu kutsus Jüri Tümanok`i ettevõtte juhatusse, oli E-Arsenal praktiliselt pankrotis. Midagi oli vaja kohe muuta, et lõpetada ebamajanduslik tegevus. Oli vaja aru saada Kaitsejõudude tegelikud vajadused AS E-Arsenal toodangu ja teenuste järele.

Kaitseministri käskkirjaga moodustati ametkondade vaheline komisjon, kes hindas 2003-2005 aasta Kaitsejõudude vajaduste mahuks AS E-Arsenal teenuste/toodete osas 30-37 miljonit krooni aastas. Sellest tulenevalt püstitas juhatuse eesmärgid, mille hulgas oli, et 2007 aastal oleks AS E-Arsenal käive 50 milj krooni.

2002 aasta keskpaigaks oli pankrotioht möödas. Aasta lõpuks oli ettevõte ärikasumis. 2003. aastal oli ettevõte puhaskasumis (ilma põhivara müügituluta).

2001. aasta lõpus oli ettevõttele kuuluvad hooned veel kirjas vallasvaran. See ei võimaldanud tagada mõistlikku majandamist,  näiteks võtta pangalaenu. Hoonete väärtus vallasvarana oli oluliselt väiksem nende tegelikust väärtusest. Selleks taotles AS E-Arsenal riigilt hoonetealuse maa tasuta võõrandamist ettevõttele. Hooned kinnistati.

Selge oli, et pikemas perspektiivis ei ole mõistlik planeerida lõhkematerjalidega ja  relvastusega tegeleva tehase tegevuskohaks Erika 4, mis asub Tallinna vanalinnast ühe km kaugusel. Selleks otsiti uut asukohta linnast väljaspool.

Erika 4 kinnistu väärtustamiseks oli mõistlik algatada detailplaneering. Tallinna linnavalitsuse poolt koostatud detailplaneeringu lähteülesandes soovitas linnavalitus planeerida Erika 4 krundile elamud (mitte tootmist nagu esialgu oli plaanis). Selle ettepaneku mõistlikkust sai kontrollitud, konsulteerides Ober-Haus Kinnisvara ja Kinnisvaraekspert spetsialistidega, kes kinnitasid, et tulevikus on elamumaa hind oluliselt kõrgem tootmismaa hinnast. Saadud info põhjal otsustasid juhatus ja nõukogu, et detailplaneeringuga planeeritakse Erika 4 kinnistule elamu- ja ärimaad. Täna tundub see otsus õige olevat.      

2004. aasta keskel selgus, et tegelikult kujuneb Kaitsejõudude 2004 aasta tellimuste mahuks 5 mln kr ja 2005 aastaks 2,0-3,0 mln kr. Mis on oluliselt väiksem aasta alguses planeeritud mahtudest.

Oli selge, et nii väikse käibega tootmisettevõtet ei ole võimalik mõistlikult majandada. Oluliselt oli vaja lisakäivet Eesti tsiviilsfäärist ning Läti ja Soome kaitsejõududest.

Teada oli ka tõsiasi, et riigiettevõtte otsustuskiirus on oluliselt aeglasem ja kulud oluliselt suuremad võrreldes E-Arsenal suuruste eraettevõttega. Seega perspektiiv tulla võitjaks, konkureerides teiste eraettevõtetega, oli vähe tõenäoline. Oli ka teadmine, et riik ei peaks tegelema tavalise äritegevusega ning pakkuma teistele eraettevõtetele konkurentsi.

Sellises olukorras leidsid nii juhatus, nõukogu kui ka kaitseminister, et on kaks mõistliku teed: kas E-Arsenal võõrandada või likvideerida. Mõistlikum tundus ettevõte siiski võõrandada tervikvarana või siis tootmistegevus ja kinnisvara eraldi.

Nõukogu koosolekul teatas Jüri Tümanok ametlikult, et planeerib E-Arsenali tootmistegevuse ostu-müügis osaleda ostjana. Samas teatas ta, et kinnisvara teda ei huvita.

Pärast ministri vahetust 2004 aasta II poolel peatati E-Arsenali müügiprotsess. 2005 aasta märtsiks ei olnud mingeid otsuseid tehtud. Sellises olukorras otsustas Jüri Tümanok lahkuda juhatusest. Nõukogu vabastas alates 1. aprillist 2005 Jüri Tümanoki juhatuse esimehe kohalt, tasudes kõik kokkulepitud hüvitised.

2005 aasta mais teatas kaitseminister, et E-Arsenal hakkab edaspidi tegelema kõrgtehnoloogiliste toodetega ja senine tootmistegevus lõpetatakse.

Artiklis on viidatud JCI (e. Noortekoja ) konverentsidele ning püstitatud kahtlus nagu oleks nendel osalemine kahjulik tegevus ja isikliku tegevuse finantseerimine. JCI Rahvusvahelistel konverentsidel toimub iga päev 3-4 paralleelset seminari eestvedamise-, juhtimine-, projektijuhtimise-, meeskonnatöö-, isikliku arengu-, juhendamise-, väitluse- jne teemadel. Seminaridel toimub töö töögruppides, mille liikmed on erinevatest maadest. Tänus sellisele kogemusele oli üldse võimalik ettevõte kiire ja tulemuslik reorganiseerimine. (Mõned näites konverentsidel esinejatest: Dr. Kenneth Blanchard, Dr. Stephen Lundin, Dr Allan Pease, Dr. Stephen R. Covey jne.) Kui selline koolitus/treeningu vorm ei ole koolitus - siis tekib küsimus, et mis üldse on hea ja tõhus koolitus.  

Artiklis toodud viited Jüri Tümanoki ebamõistliku tegevuse kohta firmas E-Arsenal on alusetud.

Jüri Tümanok