Nii arutles (koos pealkirjaga) mõned aastad tagasi  üks eesti uue (noore) muusika looja Märt-Matis Lill, tänavuse festivali Eesti Muusika Päevad(EMP) üks neljakümnest ettekantavast autorist. Tema arvamusest sõltumata toimub 7. -14. aprillini järjekordsed XX Eesti uue muusika pidustused, kus ainuüksi esiettekandele tuleb ca kolmkümmend helitööd. EMP XX on traditsiooniliselt mittetraditsiooniline festival ja seekord asetub eesti heliloomingu kõrvale ka pisut Beethoveni, Haydni ja Schönbergi teoseid, nii juhtub ava(tud)kontserdil Camerata Scotlandiga  ning NYYD Ensemble lisab avatust Crane, Larcheri ja Tarnopolskiga. Kõik ülejäänu kuulub suletud ringi, mis algab Heino Elleriga ja lõppeb nende autoritega, kes  mahuvad õpilaskontserdiga piiratud alale. Geograafiliselt on EMP suletud pealinnaga ja ainult pisut avaramalt kui selle vanalinna osa.

Hästi avatud on aga kontserdipaigad, millena eksisteerivad ka Viru Keskus, Raekoja plats, Viru tänav, Uus tänav, Kinomaja , Stereo Lounge, Kanuti Gildi saal ning sellest ringist väljub ainult lõppkontsert aadressiga Narva mnt 51 Metodisti kirik. Žanriliselt on EMP haare hoomamatu: ooper, ballett, sümfoonia, kammermuusika on OK, aga muusikaline jalutuskäik, ühismõtisklusi ajast ja muusikast, heliperformance, mammutkontsert telesaatena, multimeedia etendus ning lihtsalt klubi ja kellade keetmine on midagi päris uut.

Festivali  EMP XX seekordne helilooja on Arvo Pärt (70). 

Musical America kuulutas eesti helilooja Arvo Pärdi aasta heliloojaks. Ilma selle tiitlitagi ning juubelita teatab Universal Edition´i kodulehekülg, et iga päev kõlab  maailmas mõni tema teos. Aastal 2005 veerevad maailmas Arvo Pärdi autorikontserdid. Üks olulisemaid nendest toimub 8. aprillil kodus Estonia kontserdisaalis tema mõttekaaslase maestro Eri Klasi juhatusel. Olulisem seepärast, et kava on kokkuseatud hästi provokatiivsel moel – noor Pärt contra vana Pärt ehk õigemini „vana“ Pärt contra „uus“ Pärt. Need, kes mahuvad kontserdisaali saavad kuulda nelja Pärdi suurvormis sümfoonilist teost, neist kaks legendaarsest ligi 40 aasta kaugusest minevikust, üks legendaarsest olevikust ning üks esiettekandes st legendaarsest tulevikust. Ühe ettekandele tuleva vana legendi „Pro et contra“ esmaplaadistuse juures viibinud Eduard Tubin (100) ütles siis tähelepanuvääriva kommentaari: „...tõelist talenti ei peida väljendusvahendite taha.“ Pärdi väljendusvahendid muusikas mõjusid tollal nagu šokiteraapia majanduses.

Kammermuusika tipphetked on festivalil kindlasti Estonia Talveaias autorikontserdil Eino Tamberg (75). Esitatava seas on muide eesti soololaulu absoluutsesse tippu kuuluv „Tuul viib õilmelt lehe ära“ (Sandor Petöfi) op.5 aastast 1955 (!) ja kaks teost esiettekandes seega aastast 2005.

 XX Eesti Muusika Päevad on ootamatult rikas külaliste poolest. René Eespere klarnetikontserdi esitab Camerata Scotland ja Toomas Vavilov Christopher Adey juhatusel. Kozlova, Maltise ja Kriguli teoste ettekandel on partneriks videokunstnik Daniel Doyle (Iirimaa). Fantastiline võimalus noortele loojatele on Eesti Filharmoonia Kammerkoori poolt korraldatud konkursi tulemuskontsert, kus kõlab neli esiettekannet EF Kammerkoori ja Rascher-Quartet´i(saksofonikvartett,USA) esituses Paul Hillieri juhatusel (10.04.) Estonia kontserdiaalis. Lisaks eelpool nimetatule on ju festivalilavadel meie rahvusvahelised mehed: Eri Klas, Silver Ainomäe (tšello,Soome), Olari Elts, Mihkel Poll (klaver) ja Andres Kaljuste (viiul,Rootsi).

Rahvusvahelist seltsielu genereerib festivali klubi „Eesti Maja“ restoranis. Täitmatutele eesti muusika gurmaanidele soovitan laupäevaks 9.aprilliks hoolikalt väljapuhata ning siis laskuda naudingutesse:  kell 12.00 Estonias Tõnis Kaumanni ooper „Mina – Napoleon“; 15.00 EMA kammersaalis Noored heliloojad-üliõpilaste loomingukonkurss ja õpilaskontsert; 18.00 Õpetajate Majas Ansambel U; 18.45 jalutuskäik (muusikaline) Õpetajate Majast Kinomajasse; 19.15 Kinomajas Boil; 21.00 Stereo Lounge´s Ühiskondlik loom (Küberstuudio) ning edasi kuhu soovite.

Kui veel ülekorrata, et festivali autorite nimekirjas on 40 nime, ettekandele tuleb üle 50 eesti helilooja teose, neist üle 30 esiettekandes, siis on hea veelkord tsiteerida Märt-Matis Lille: „ Laias laastus on pilt päris hea. Praegu on uhke olla eesti helilooja“

 Kui keegi peaks minult küsima, miks ta peaks külastama XX Eesti Muusika Päevi, vastaksin vist nii: „ ärge mingil juhul sinna minge kui teid huvitab ainult see, mida teile pähe määritakse“. P>