Eesti moekunstnikest valis Moët oma esimeseks koostööpartneriks Ivo Nikkolo. Ning toimumiskohaks Pegasuse. Kõrvu silitas sel moe-õhtusöögil oma sarmikalt siira lauluga Hatuna.

Pegasuse peakoka Michael Bhoola kokku pandud ürituse spetsmenüü oli muidugi kindel kvaliteet. Mina valisin oma esimeseks käiguks hanemaksaterriini lamb-lehe salatiga. “Rammus suutäis, see sobib rohkem talve,” lausus elutargalt mu lauanaaber Margit Kirsipuu, kes ise kergeid kammkarpe eelistas. Kui siis suu lintšigraniitaga maha jahutatud, oli aeg asuda tõsisema suutäie juurde. Teiseks käiguks oli kirju popurrii suvisematest kleitidest ning röstitud kevadise talle sadul Perigordi trühvlite ja beebi-aedviljadega. Modellide seljas andsid tooni kõikvõimalikud rohelised ja puhasvalge. Tallega kurameerisid päris veenvalt seenelised-trühvlid.

Ja edasi desserdid. Magusa rabarberisuflee ja jäätisega kõlasid kenasti kokku laudade vahel jalutavad veidi šikimad kleidid – peamiselt mustvalgetes kombinatsioonides ning kerge pungiliku stiliseeringuga. Tanksaapad ja rabarber; valge pitsivaht ja kerge vanillijäätis.

Ning finaalakordiks olid kokku kõlama pandud roosa Moët ja roostepruun pruutkleit.