Nimede vägi
Käisin möödunud nädalavahetusel oma Indiast pärit sõprade lapse nimepanekupeol. Lausa piinlik oli, et keegi peale rõõmsate vanemate maimukese nime välja öelda ei suutnud. Hindud usuvad, et pikk nimi tagab lapsele õnnelikuma elu, ja nimi oli pikk tõepoolest - Shivrabundramahishi või miskit sellist. Hääldusest ei maksa rääkidagi - külalised proovisid nii, et keel sõlmes, aga lõpuks jäi ikka üle vaid üksteisele kohmetult otsa vaadata. Mõtlesin, et vaeseke, kui ta kunagi täiskasvanuna peab hakkama mitmesuguseid ankeete täitma, siis ei mahu eesnimi isegi ees- ning perekonnanime lahtrisse ära. Enamasti kasutavad ameeriklased väga etniliste nimede puhul lihtsamaid hüüdnimesid, et kergemini ühiskonda sulanduda.
Samas on üllatav, et peaaegu kõikide mehhiklaste nimi, keda olen siin kohanud, on naistel Maria ja meestel José või Carlos - nojah, kui nüüd järele mõelda, siis eks meilgi ole ju ohtrasti Marisid, Andreseid ja Toomaid. Kohanimede osas leidub USAs seevastu nii fantaasiarikkaid nimesid, et isegi teeviitadelt lugedes läheb nägu vägisi naerule. Kuidas teile meeldiks külastada Rasvast Nurgakest (Greasy Corner) Arkansases, Vahekorda (Intercourse) Pennsylvanias või paika Laku Panni (Skillet Lick) Ohios? Rääkimata Viimasest Võimalusest (Last Chance), Mudasokist (Mudsock), Pissi Pissist (Pee Pee) või Suurepärasest Tagumikust (Terrific Buttock). Kõik respektaablid kohad, kus elavad korralikud inimesed, ja paljudes kohtades eksisteerib ka linnavalitsus. Suurepärase Tagumiku linnapea nahas ei tahaks küll olla, sest enese tutvustamist saadaksid kindlasti alati naerupahvakud.
Olin selliseid nimesid nähes siiralt imestunud, sest muidu on kõik vähegi seksile viitav Ameerikas tabu. Isegi siis, kui televiisoris palja ülakehaga naisi näidatakse, on rinnad kunstipäraselt "udustatud", mis teeb filmid eriti naljakaks. Samas torkab kohanimedes silma omaaegsete Euroopa immigrantide koduigatsus - Odessa, New England, New Holland, Florida päikeserannikul paiknev St Petersburg jne. Sarnaselt Eestiga, kus peaaegu igas väikelinnas on Tallinna maantee, on USAs enamasti igas linnas poliitilise korrektsuse huvides mustanahalise vabadusvõitleja Martin Luther Kingi tänav, mis paikneb afroameeriklaste linnaosas. Ajuti tundub jällegi, et nimedest tuli, nagu omal ajal muinasjutus loomadele sabade jagamise tseremoonial, lõpuks puudus kätte, mistõttu kusagile kirja saates tuleb ümbrikule piinliku hoolega postiindeks peale kirjutada. Muidu võib kiri jõuda jumal teab kuhu. Sama nimega linnu leidub üle terve USA ja kohalikud teavad rääkida, et nimekaime on lausa kümnete kaupa.
