Keegi ei teinud midagi
"Selle nädala Kroonikas!" hõiskas innukas meeshääl. "Presidendi tütar arvab, et isa peaks tagasi astuma!" Säärase enneolematu klipiga reklaamis Kanal 2 esmaspäeva õhtul homset Kroonikat.
Poolteist tundi enne keskööd võttis Kroonika toimetusega ühendust kunagine Arnold Rüütli ihukaitsja, suurärimees Urmas Sõõrumaa. Ta uuris tõsiselt võimalust ära osta ajakirja selle nädala numbri kogu tiraaž, vältimaks presidendi tütre Maris Leifi ebameeldiva usutluse jõudmist lugejani.
Intervjuus tembeldas Leif oma vanemad võimuhulludeks egotsentrikuteks: "Ema keelab, käsib, poob ja laseb."
Sõõrumaa tunneb presidendi perekonda üle 20 aasta. Arnold ja Ingrid Rüütlit tabanud skandaal jättis suurärimehele väga vastiku mulje. Sõõrumaa küsis seepeale endalt, kas tal oleks võimalik saasta levitamisele käsi ette panna.
"Mõte tekkis, aga ma loobusin sellest," kinnitab Sõõrumaa Ekspressile. Ta põhjendab: "Seda ei saagi teha – pooled on tellijad." Ning jätkab: "See polekski olnud hea mõte. Ja kui seda isegi saaks teha – siis ilmuks täpselt sama tekst ajakirjas Just! ning ärataks palju rohkem tähelepanu. Kui enne oleks lugejaid olnud, ütleme, 50 000, siis pärast seda oleks olnud lugejaid 200 000."
Sõõrumaa väitel heitis ta mõtte tiraaži kokkuostmisest ise kõrvale. Ent Kroonika peatoimetaja Ingrid Tähismaa tegi talle ühemõtteliselt selgeks, et niisugune tehing lihtsalt ei ole võimalik.
On vähetõenäoline, et Sõõrumaa tegutses presidendi kantselei teadmata ja Kadrioruga konsulteerimata. Presidendi protokolliülem Andrei Birov on aktiivne liige Sõõrumaa tenniseklubis, mis korraldas sügisel turniiri Hispaanias.
USA-visiidilt saabunud president Rüütel kõndis sel pühapäeval Kadrioru lossis nagu väike sünge murepilv. Oli ka põhjust: sündmused olid kulgenud täiesti ettearvamatult.
Nädal aega varem usuti lossis, et mingit erilist skandaali ei puhke. Kui "Pealtnägija" ajakirjanik Mihkel Kärmas 12. jaanuaril kantseleiga ühendust võttis, oli esmane reaktsioon, et teemat pole ja miks ta aega raiskab. Isegi fotode väljailmumine ei tekitanud Kadriorus teravat vastukaja. Jah, noored kutsusid erakorterisse külalisi, mis siis?
Ka siis, kui Kärmas reedel pärast intervjuud avalike suhete nõuniku Eero Raunaga Kadriorust lahkus, ei juhtunud edasi midagi. Raun andis kantseleis teada, et tegu on üpris marginaalse probleemiga.
Ometi oldi probleemidest lapselaste pidudega teadlikud palju varem. Vähemalt üks lapsevanem, kelle laps suhtleb presidendilossis elavate tütarlastega, pöördus juba läinud aastal Ingrid Rüütli poole murega, kes vastutab lossis toimuva eest.
Ka peod ise ei saanud lossis mööduda jäljetult. Lapselastel Helenal ja Marial on olemas ka järelevaataja, proua, kes hoolitseb vanaisa ja vanaema äraolekul nende ja ametikorteri eest. Ekspress ei tea, kas tema tööpäev lõpeb kell 18 või ööbib ta vajaduse korral lossis. Lossi valve töötab 24 tundi ööpäevas. Kokkuvõttes polnud lihtsalt võimalik, et üritused jäänuksid täielikku saladusse.
Peod Kadriorus ise tekkisid üpris triviaalselt. Oli vaja pidada ühe tuttava tüdruku sünnipäeva ning selgus, et lossis on vaba pind. Kantselei poolele imbusid olengud tasapisi. Kui juba ollakse presidendi kantseleis, on loomulikult vaja teha külalistele ekskursioon ka teisele poolele.
Siis nähti, kus on "pikk laud", mille taga hiljem joodi ja mille peal sokkides liugu lasti. Siis nähti ka, et pääs presidendi töökabinetti, mille laual olevaid pabereid sorida keegi ei takista, polegi suletud. Tõenäoliselt polnud sinna jäetud NATO saladusi, vaid pigem mingid kõnede tekstid. Ent kui lapsi keegi ei keelanud, läksid nad üha julgemaks.
Mõned pidudega seotud detailid olidki need, mis ETV eetrisse jõudes rahvast kõige rohkem vapustasid ja tormi tekitasid. Näiteks moment, et üks külaline katusel olles end kuuldavasti kergendas, muundus inimeste peas faktiks, et urineeriti konkreetselt Eesti lipu peale, mida tegelikult keegi pole väitnud.
Teine tõik – et mõnel noorel võis olla kaasas kanepit – arenes eriti Eestist kaugemal meedias juba kindlas kõneviisis väiteks, et Kadriorus suitsetati marihuaanat. TVs ja ajalehtedes näidatud piltidel neid seiku aga pole, seetõttu ei osanud kantselei oodata sellist tormi, nagu asjast tekkis.
Veel hullemaks muutus olukord 19. jaanuari õhtuks, kui ilmus eetrisse presidendi tütre Maris Leifi jutt, kuidas tema lapsed on pidanud näljas olema.
Arnold ja Ingrid Rüütli keeruline suhe oma tütrega on delikaatne teema. Kuigi ajakirjandus on sellest teadnud juba ammu, ei ole seda kunagi varem üles võetud. Kantselei ei oodanud, et nüüd on intervjuudeks õigustet ettekääne leitud, ning veel vähem, et tütar vanemaid avalikult ründab.
Kadriorg lihtsalt ei uskunud, et teema leiab sellist vastukaja, ega teadnud nüüd, mis selles olukorras peale hakata.
Pühapäeval kogunes kantselei väga harukordsele kriisinõupidamisele. Seltskond läks radikaalselt kahte lehte. Ühed eelistasid taktikat, kus avalikkusele antakse vaid väga mõõdetud sõnadega infot ja ühtki otsekohtumist presidendipere ja ajakirjanduse vahel ei lubata. Teised leidsid, et parem on kõik ära rääkida ja hoida avalikkust ka uurimise käiguga kursis.
Praegu on Rüütlite probleem selles, keda uskuda. Presidendipaar, kes on ajakirjanduse suhtes umbusklik, sooviks uskuda lapselapsi. Nood omakorda püüavad asja näidata nii väikese ja tähtsusetuna kui võimalik.
Kadriorg pidanuks "Pealtnägijat" ennetama
Ekspress pakub välja, mida oleks saanud Presidendi Kantselei teha skandaali leevendamiseks.
* 12. jaanuar. Ajakirjanik Mihkel Kärmas räägib noortepidudest presidendi pressinõuniku Eero Raunaga.
* 13. jaanuar. Presidendi Kantselei kutsub appi suhtekorraldaja, kelle teenuse eest maksab Arnold Rüütel omast taskust.
* 14.–15. jaanuar. Suhtekorraldaja koostab lahinguplaani. Ta teeb nimekirja ajakirjanike võimalikest küsimustest ja neile antavatest vastustest.
* 16. jaanuar. Arnold ja Ingrid Rüütel kutsuvad Kadriorgu suuremate ajalehtede ning tele- ja raadiojaamade peatoimetajad. President teatab muhedal ja kahetseval toonil, et lapselapsed on natuke ulakust teinud. Ta näitab mõningaid pidude fotosid ning palub peatoimetajatel käsitleda teemat delikaatselt. President rõhutab, et andis siseministrile käsu asja igaks juhuks uurida.
Tegelikult on siseminister saanud Kadriorust veel ühe palve. Lastepidudelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks tuleb tekitada uudis, mis äratab suurt tähelepanu. "Aktuaalne Kaamera" näitab esimese uudisena nägu- ja nimepidi hiljuti vahistatud kaabakaid, keda kahtlustatakse koolitüdruk Veronika Dari tapmises ning Tiit Ottise ründamises.
* 17. jaanuar. Koolitüdruku tapjad täidavad ajalehtede esiküljed. Lehed kirjutavad ka Rüütlitest, kuid delikaatselt. Juhtkirjad kiidavad presidenti resoluutse käitumise eest.
* 18. jaanuar. "Pealtnägija" saade ETVs tekitab elevust, kuid ei tõuse esikülje uudiseks.
