Riik võttis leopardimaja raha
Eesti Loto ja Tallinna Loomaaed korraldasid kaks aastat tagasi kiirloterii Loodusloto. Peaeesmärgiga hankida raha amuuri leopardidele euronõuetele vastava eluaseme ehitamiseks.
Seda tahetakse rajada praegugi. Kuni uue kodu valmimiseni elavad leopardid ajutiselt Ameerika Ühendriikides. Looduses on amuuri leoparde viimase loenduse andmetel järele jäänud vaid ca 30 isendit.
Eestis paljunesid leopardid suurepäraselt. Rotterdami Loomaaialt saadi kingituseks hoone eskiisprojekt. Kõik sujus, kuid Looduslotost hasartmängumaksuna tulema pidanud raha on kuhugi toppama jäänud.
Algul käis loomaaia direktor Mati Kaal pankadega rääkimas. Nood olid nõus andma sponsoritena intressita laenu, et suurte kiisude puur kiirelt valmiks. Ka lotomüük oli esialgu edukas ning Eesti Loto maksis korralikult sellelt võetavat hasartmängumaksu, mis pidi edasi minema loomaaiale. Kuid ei läinud.
Nimelt võttis Riigikogu vahepeal vastu uue hasartmängumaksu seaduse. See ei luba jagada maksu sihtotstarbeliselt. Niisiis kõigile antakse ühest katlast ühtedel alustel. Nüüd tuli Mati Kaalul hakata projekte kirjutama üldises korras, et loodetud raha kätte saada.
Kirjutas korra, kirjutas teise ja kolmandagi – Hasartmängumaksu nõukogu ei rahuldanud taotlust kordagi. Mati Kaal ajas otsustajatega juttu ja nood avaldasid asjade sellise käigu üle nördimust. See asi aetavat korda järgmisel istungil. Kaal võttis uuesti kõik paberid kokku ja esitas jälle... tulemuseta.
Õiguskantsler ütles, et loomaaial on õigus raha saada. Kaal pöördus kohtusse. Esimesel istungil polnud Kaalul oponenti. Teisel oli valitsuse volitustega oponendiks kultuuriministeeriumi esindaja, kes tegelikult seisis asjaajamistes Kaaluga ühel poolel.
Igatahes otsustas kohus juunis, et Hasartmängumaksu nõukogu peab oma keeldumisotsuse üle vaatama eelmise seaduse alusel. Kõik sihtotstarbelised loteriid – nagu leopardide toetamise oma – tuleb lõpetada korraldusloa andmise ajal kehtinud põhimõtete järgi.
Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juht Alar Urm on vastuses ajakirjanikule aga täiesti teisel seisukohal. Tema meelest pidanuks loomaaed arvestama, et ei pruugi raha saada, sest loto ettevalmistamise ja korraldamise ajal oli uus hasartmängumaksu seadus juba Riigikogu menetluses. "Riigikogu, valitsuse, rahandusministeeriumi või Eesti Loto süüdistamine selles, et Tallinna Loomaaed ei ole saanud tulu, ei ole korrektne," ütleb Urm.
Kohtuotsusest on nüüd juba neli kuud möödas, kuid loomaaed pole ikka veel raha kätte saanud.
Laekunud hasartmängumaksust saavad toetust sport, meditsiin, sotsiaalhoolekanne, teadus jms. Kogu summast läheb kultuurile vaid neli protsenti. "Praegu on jagada iga kuu kultuurile, mille alt peaks ka loomaaed raha saama, ca 210 000 krooni," tõdeb hasartmängumaksu nõukogu liige Siim Sukles.
Loodusloto müük läheb nadilt. Algul loodeti läbi müüa kaks tiraaži, kuid segaduste tõttu lõppes loto reklaamimine ja raskusi on isegi ühe tiraaži läbimüümisega.
