09.03.2007, 00:00
Piret Tamm soovitab: “Matšpall”
Match Point, BBC Films 2005
1 t 59 min.
R: Woody Allen.
O: Jonathan Rhys Meyers, Scarlett Johansson, Emily Mortimer, Matthew Goode.
Levitab V&K Holding.
Film, mis jutustab lugu mehest, kes teab, et elus sõltub paljugi õnnest, kuhu tee keerab või kummale poole võrku pall kukub. Kunagi tennisemänguga raha teeninud Chris Wilton (Jonathan Rhys Meyers) astub välja võistlusspordist ja hakkab otsima oma kohta elus. Elutarga mehena teab ta, kuidas ja kelle toel jõuda elustandardini, mis teda rahuldab. Samas, võibolla on see lihtsalt tagasihoidliku hea kasvatusega poisi lihtne õnn.
Aga Chris Wiltonit ei rahulda väike vaikne õnn. Tema otsib elust ka vürtsi ja värvi, kirge. Kahjuks jääb tema pilk pidama naisevenna pruudile Nolale (Scarlett Johansson). Või on see lihtsalt kokkusattumus, elu keerdkäik, juhus, vahepala igavusele. Igatahes viib üks juhus teiseni, tegu kolmandani ja lõpuks on Saatus ja inimesed ise keerutanud kokku paraja kassikanga, mis lahtiharutamist või lõikamist vajab.
Hiilgavad karakterid ja pinevust täis lugu, mis ei kaota oma pinget kuni lõpukaadriteni. Samas omasoodu kulgev perelugu, kus mõnikord tekib küsimus elu otsasaamisest ja armastuse olemisest või mitteolemisest. Nii kord elu jooksul. Kella-viie-kokteili juures.
Woody Allen kandideeris stsenaariumiga ka Oscarile. Kogu film on üles võetud Inglismaal ning üle 19 aasta oli see taas Alleni film, mida ka USAs ekraanidel rahaline edu kroonis. Nola rolli pakuti algselt Kate Winsletile, kes sellest loobus pere seltsis aja veetmise hüvanguks. Scarlett Johanssoniga Nola rollis on film võitnud kõvasti ürgse ja lihtsakoelise sensuaalsuse osas. Winsleti tänavune küllaltki sarnane roll “Väikestes lastes” annab aimu, et “Matšpall” oleks Winsleti osatäitmisega kaotanud omajagu praegusest võlust.
1 t 59 min.
R: Woody Allen.
O: Jonathan Rhys Meyers, Scarlett Johansson, Emily Mortimer, Matthew Goode.
Levitab V&K Holding.
Film, mis jutustab lugu mehest, kes teab, et elus sõltub paljugi õnnest, kuhu tee keerab või kummale poole võrku pall kukub. Kunagi tennisemänguga raha teeninud Chris Wilton (Jonathan Rhys Meyers) astub välja võistlusspordist ja hakkab otsima oma kohta elus. Elutarga mehena teab ta, kuidas ja kelle toel jõuda elustandardini, mis teda rahuldab. Samas, võibolla on see lihtsalt tagasihoidliku hea kasvatusega poisi lihtne õnn.
Aga Chris Wiltonit ei rahulda väike vaikne õnn. Tema otsib elust ka vürtsi ja värvi, kirge. Kahjuks jääb tema pilk pidama naisevenna pruudile Nolale (Scarlett Johansson). Või on see lihtsalt kokkusattumus, elu keerdkäik, juhus, vahepala igavusele. Igatahes viib üks juhus teiseni, tegu kolmandani ja lõpuks on Saatus ja inimesed ise keerutanud kokku paraja kassikanga, mis lahtiharutamist või lõikamist vajab.
Hiilgavad karakterid ja pinevust täis lugu, mis ei kaota oma pinget kuni lõpukaadriteni. Samas omasoodu kulgev perelugu, kus mõnikord tekib küsimus elu otsasaamisest ja armastuse olemisest või mitteolemisest. Nii kord elu jooksul. Kella-viie-kokteili juures.
Woody Allen kandideeris stsenaariumiga ka Oscarile. Kogu film on üles võetud Inglismaal ning üle 19 aasta oli see taas Alleni film, mida ka USAs ekraanidel rahaline edu kroonis. Nola rolli pakuti algselt Kate Winsletile, kes sellest loobus pere seltsis aja veetmise hüvanguks. Scarlett Johanssoniga Nola rollis on film võitnud kõvasti ürgse ja lihtsakoelise sensuaalsuse osas. Winsleti tänavune küllaltki sarnane roll “Väikestes lastes” annab aimu, et “Matšpall” oleks Winsleti osatäitmisega kaotanud omajagu praegusest võlust.