Muljeid Stockholmi mööblimessilt (6.–10. veebruarini 2007)

Hoolimata disainerite ja mõnede tootjate entusiasmist tõestas äsjane Stockholmi mööblimess taas kord, et Eesti riigil ei ole suurt soovi disainimaaks hakata, muretseb Katrin Kask.

Tänavuse messi aukülaliseks oli Saksa disainer Konstantin Grcic. Tal oli au kujundada messi avapauguks messihoone vestibüül, luues sinna rohkete taimedega kunst-aia, mis oli mõeldud külastajatele puhke- ja kohtumispaigaks.
Tähtsuselt ning nähtavuselt järgmisel kohal messil oli rootslasest disaineri Damian Williamsoni installatsioon “The Silent Supper”, mis oli inspireeritud Leonardo da Vinci “Pühast õhtusöömaajast”, ainult et apostlite asemel olid laua ümber disainiobjektid. Installatsiooni autor arvas, et kuigi objektid on vait, on neil ometi hämmastav võime suhelda ning jätta jälg meie psüühele. Õhtusöögist olid kutsutud osa võtma 20 disainiobjekti, nende ees laual olid aga serveeritud 20 väiksemat objekti, kõik nimekad tööd kuulsatelt firmadelt ja disaineritelt. Mõtlema pani vaid, miks küll selline metafoor, kas käes on disaini lõpp või ümbersünd.

Eesti disain messil
Eesti firmadest hakkas messil silma suhteliselt väärikal kohal esinenud Softrend. Kuskil paviljoni tagumises nurgas seisis piimvalge futuristlik boks (kujundus Terje Lavonen), milles esinesid vaheseinafirma Wallenium koos büroomööblifirmaga Thulema, aga viimane polegi ju enam väga Eesti firma.
Teisi Eestist pärit ja oma tootedisainiga, mitte ainult allhankega tegelevaid firmasid oli raske leida või eristada, neid polnud kahjuks näha ka messi kataloogis olevatel messi plaanidel. Pikemal uurimisel selgus tagantjärele, et neid esindas hoopis, küllap kokkuhoiu kaalutlustel, suhteliselt tundmatu välismaine firma Zenit International AB oma väljapanekus või siis varjuti ise võõramaise nime taha. Hea, et messil saavutatuga jäi ise rahule Fellin Furniture, kes esines Furniture Window nime all. Aga tegelikult tundub siiski, et ikka veel pole meie väikefirmadel oma riigilt loota piisavat ega professionaalset ekspordituge, rääkimata disainiriskide maandamisest.
EASi aastatepikkuse läbimõtlemata tegevuse tulemusena on Eesti tootja Kölni ja Stockholmi mööblimesside publikule tuntud eelkõige odava allhanke pakkujana. Uutel tegijatel on sellisest eelarvamusest väga raske, et mitte öelda pea võimatu läbi murda. Asi on niikaugel, et parem on end Eesti tootjana mitte reklaamida. Eks enese eest räägivad ka praeguste Eesti tootjate nimed.

Mida on eduks vaja
Meenub, kui mul 1989. aastal õnnestus esimest korda külastada Milano mööbli­messi ning üks soomlannast ajakirja toimetaja Milanos võttis mind kaasa hispaanlaste SIDI gruppi tutvustavale vastuvõtule. Kõik see toimus 14 aastat pärast Franco surma, s.t niikaua oli Hispaania jõudnud juba olla vaba maa.
Hispaania disaintoodetega tegelevad väikefirmad olid rentinud Milanos Lido-nimelise paviljoni looduslikult kaunis kohas, saarekesega tiigi ääres. Seal näidati suurepärase disainiga mööblit, kangaid, valgusteid ja aksessuaare.
Toimetajatele ja äripartneritele toimus õhtusöök koos ilutulestikuga, igaühele anti kaasa hispaania SIDI grupi tegevust ja disaintoodangut tutvustavad raamatud ning rahvuslikud meened – lehvikud. Sealt lendasid Hispaania väikefirmad kui innovatiivsete ja värskete loovate ideede kandjad tuntud disainiajakirjade kaantele ning rahvusvahelise äri orbiidile.
Olin olnud ühe tähe sünni juures. Miks küll pole Eesti disaintoodete turunduses tänaseni ligilähedaseltki sarnast fenomeni märgata? Või ongi disaini lõpp meie aja märk?

 

Konstantin Grcic
Stockholmi mööblimessi 2007 aukülaline

Grcic (42) on kavandanud mööblit, valgus­teid ja muid tooteid sellistele tuntud firma­dele kui Agape, Authentic, Driade, Flos, Iittala, Krups, Lamy, Magis, Moroso, Muji. Tema disaini iseloomustab lihtsus, minima­lism ja samas tihti huumor. Teistest minimalistidest eristabki teda just see viimane asjaolu (www.konstantin-grcic.com ).
Grcicit on viimastel aastatel üsna sageli esile tõstetud, tema Flosile disainitud Mayday lamp on New Yorgi MoMa püsikollektsioonis ning sai aastal 2001 Compasso d’Oro auhinna.
Grcic nimetati aasta disaineriks 2007 nii Kölni messil Saksa ajakirja Architektur und Wohnen poolt kui ka prantslaste messil “Maison et Objet” disainisalongi Now! design à vivre’i poolt. Praegu töötab Grcic köögimööbli disaini kallal Krupsile ja statsionaarse sisseseade kallal Mujile.
Grcic oli juba neljas Stockholmi mööbli­messile kutsutud aukülaline. Varem on aukülalisteks olnud, messi ­vestibüüli kujundanud ning oma töid-tegemisi seminaridel tutvustanud hispaania disainer Patricia Urquiola, prantsuse vennad Ronan ja Erwan Bouroullec ja jaapani disainer Naoto Fukasawa.