08.03.2007, 00:00
Ingvar Villido õpetab leidma teed iseendani
Te õpite ja praktiseerite siin keskuses
paljusid õpetusi ja uskumusi. Rääkige neist palun
ülevaatlikult.
Ma olen ikka öelnud, et uskumusi meil siin tegelikult ei ole. Meil on praktiliste teadmiste keskne koht. Juhul kui siin keegi usub, siis seni, kuni ta ei ole veel saanud isiklikku taipamist. Taipamisel kaob usk ära ja asemele tuleb teadmine.
Kõik usud sulavad praktiliselt ära, muutudes kogemus-teadmiseks.
Meie praktikad ei kuulu ühegi konkreetse traditsiooni juurde. Nad on praktilised teadmised, mida saab iga inimene ära õppida ja kasutada. Need aitavad inimestel rohkem teada saada iseendast ja oma võimalustest.
Siin ei ole müstikat. Inimene tunneb tegelikult iseennast ja oma võimalusi väga vähe.
Nii et meie ei õpi siin mitte uskuma, vaid teadlikult kasutama oma võimalusi.
Ma saan aru, et neid võimalusi, millisel viisil iseendani jõuda, on teie keskuses palju, sest inimesed on niivõrd erinevad, igaühel on oma tee, kuidas ta endani jõuab.
Tegelikult ei tunne valdav osa inimesi oma identiteeti. Meie kasutame teadmisi, mille abil on praktiliselt võimalik jõuda tegeliku Minani.
Tavaliselt peavad inimesed enda identiteediks mõtteid, emotsioone, hoiakuid, nime jms. Identiteedist hoitakse kramplikult kinni – see juhib elu surmani. Aga sügavamale vaadates avastatakse, et see ei ole tegelikult mina.
Joogalik väide ütleb, et inimene kogeb õnne, kui ta on ennast leidnud, ja alles siis saavutab kaljukindla stabiilsuse elus. Kui inimene saavutab iseenda kogemise, saavutab ta ka surematuse. Nii et kui on tegemist traditsioone säilitanud jooga suunaga, siis ta õpetab inimest eluga teadlikult hakkama saama.
Selles jooga liigis, mida meie kasutame, Babadži kriya joogas, on kesksel kohal teadlikkus. Teadlikkus ei ole see, et ma mõtlen selle asja üle, tunnen või kogen seda emotsionaalselt, vaid see tähendab taipamist, et ma tean, mis see on, millega ma kokku puutun.
Enamik inimesi näiteks ei teagi, et kogevad emotsioone (neid on ligi 300), mis samas nende elu juhivad. Neil on raske oma emotsioone juhtida, teadmata häid meetodeid. Emotsioonid ongi need, mis tekitavad stressi ja muid hädasid.
Kriya tähendab taiplikkuse (teadlikkuse) kasutamist emotsioonide ja mõtete taustal. Mõtlemine ja emotsioonid muutuvad teisejärgulisteks.
Niiviisi on võimalik oma elu teadlikult korraldada.
Ma olen ikka öelnud, et uskumusi meil siin tegelikult ei ole. Meil on praktiliste teadmiste keskne koht. Juhul kui siin keegi usub, siis seni, kuni ta ei ole veel saanud isiklikku taipamist. Taipamisel kaob usk ära ja asemele tuleb teadmine.
Kõik usud sulavad praktiliselt ära, muutudes kogemus-teadmiseks.
Meie praktikad ei kuulu ühegi konkreetse traditsiooni juurde. Nad on praktilised teadmised, mida saab iga inimene ära õppida ja kasutada. Need aitavad inimestel rohkem teada saada iseendast ja oma võimalustest.
Siin ei ole müstikat. Inimene tunneb tegelikult iseennast ja oma võimalusi väga vähe.
Nii et meie ei õpi siin mitte uskuma, vaid teadlikult kasutama oma võimalusi.
Ma saan aru, et neid võimalusi, millisel viisil iseendani jõuda, on teie keskuses palju, sest inimesed on niivõrd erinevad, igaühel on oma tee, kuidas ta endani jõuab.
Tegelikult ei tunne valdav osa inimesi oma identiteeti. Meie kasutame teadmisi, mille abil on praktiliselt võimalik jõuda tegeliku Minani.
Tavaliselt peavad inimesed enda identiteediks mõtteid, emotsioone, hoiakuid, nime jms. Identiteedist hoitakse kramplikult kinni – see juhib elu surmani. Aga sügavamale vaadates avastatakse, et see ei ole tegelikult mina.
Joogalik väide ütleb, et inimene kogeb õnne, kui ta on ennast leidnud, ja alles siis saavutab kaljukindla stabiilsuse elus. Kui inimene saavutab iseenda kogemise, saavutab ta ka surematuse. Nii et kui on tegemist traditsioone säilitanud jooga suunaga, siis ta õpetab inimest eluga teadlikult hakkama saama.
Selles jooga liigis, mida meie kasutame, Babadži kriya joogas, on kesksel kohal teadlikkus. Teadlikkus ei ole see, et ma mõtlen selle asja üle, tunnen või kogen seda emotsionaalselt, vaid see tähendab taipamist, et ma tean, mis see on, millega ma kokku puutun.
Enamik inimesi näiteks ei teagi, et kogevad emotsioone (neid on ligi 300), mis samas nende elu juhivad. Neil on raske oma emotsioone juhtida, teadmata häid meetodeid. Emotsioonid ongi need, mis tekitavad stressi ja muid hädasid.
Kriya tähendab taiplikkuse (teadlikkuse) kasutamist emotsioonide ja mõtete taustal. Mõtlemine ja emotsioonid muutuvad teisejärgulisteks.
Niiviisi on võimalik oma elu teadlikult korraldada.