Kõige tõhusam abi noorele lapsevanemale on mõistagi vanemahüvitis. Seda makstakse koos sünnitushüvitisega 455 päeva eest ehk kokku umbes 15 kuud. Neile, kes varem tööl ei käinud, sünnitushüvitist ei maksta ja vanemapalka makstakse täpselt 14 kuud.

Vanemahüvitise suurus sõltub teatavasti sellest, kui palju ema lapsepuhkusele jäämisele eelneval aastal teenis (täpsemalt küll, kui palju tööandja tema eest sotsiaalmaksu tasus). Seda on palju kirutud, just nagu oleks see rikkuritele mõeldud hüve, kuid tegelikult on vanemahüvitisel mitte eriti kõrge ülempiir (kolm üle-eelmise aasta keskmist kuupalka ehk 21 624 krooni) - seega kõrgemapalgalised kahtlemata kaotavad sissetulekus. Samas aga need emad, kes enne üldse midagi ei teeninud ega seega riigile ka makse tasunud, saavad 2690kroonise sissetuleku. Kes aga tööl käisid, aga teenisid mitte enam alampalgamäärast, saavad tänavu 3600 krooni hüvitist kuus.

Tänu lapsele miljonäriks?

Varasemate aastate statistika põhjal on iga maksimumhüvitise saaja kohta kümme miinimumi saajat ehk ei saa väita, et jõukamad oleks massiliselt sünnitama hakanud, et riigilt "teenimatuid" hüvesid saada.

Kui vanemahüvitist saav ema plaanib aga uuesti tööle minna, siis tuleb arvestada, et üle miinimummäära ehk 2690 krooni ulatuv sissetulek arvatakse hüvitisest maha. Suurema sissetuleku puhul võiks juba kaaluda võimalust, et äkki tasub hoopis isal lapsega koju jääda. Alates juulikuust võib seda teha juba alates lapse 70. elupäevast varasema kuue kuu asemel. Selliseid julgeid isasid on Eestis siiski veel üsna vähe: sadakond ehk umbes protsent hüvitise saajatest.

Ülempiir puudub ainult rasedus- ja sünnituspuhkuse rahal. 140 päeva ulatuses saab puhkusele jäänud naine täpselt niipalju raha nagu ta eelmise aasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenis (selle alla lähevad ka preemiad jms ühekordsed sissetulekud). Meediast on läbi käinud ka juhtumid, kus just selle toetuse saamiseks on üritatud oma tulusid suuremaks bluffida ja nõuda välja kuni kolme miljoni kroonist hüvitist. Kuni aga seadus ülempiiri ette ei näe, on juriidiliselt kõik korrektne.

Kui naine jääb ühe lapsega kodus olles uuesti lapseootele ja vahepeal tööle ei naase, siis juhul, kui teine laps sünnib enne vanema lapse kahe ja poole aastaseks saamist, makstakse vanemahüvitist eelmise lapsega samas mahus. Sel juhul ei maksta eraldi ka dekreetraha. Kui aga vahepeal end kas või üheks päevaks tööle vormistada, saab välja võtta ka sünnituspuhkuse. Sünnituspuhkuse pealt tiksuvad ühtlasi ka puhkusepäevad.

Lisaks vanemahüvitisele maksab riik tillukest lapsehooldusraha - 300 krooni kuus. Vanemahüvitise lõppedes lisandub sellele 600kroonine toetus. Alates kolmandast lapsest tõuseb summa tänavu teises poolaastas 900 kroonini. Seitsme- ja enamalapselised pered saavad lisaks 2640 krooni kuus. Eks muidugi ole abiks seegi raha.

Et vanemahüvitise ja peretoetuste saamiseks ava ldusi esitada, ei pea tin gimata vastsündinuga mööda rahvarohkeid riigiasutusi patseerima. Märksa hõlpsam ja targem on esitada elektrooniline avaldus riigi infopäringute portaalis X-tee, kuhu pääseb näiteks Interneti-pangast mõne hiireklõpsuga. Sealt saab ühtlasi vaadata täpset hüvitise maksmise arvutuskäiku ning näha, millal summad üle kantakse.

Mitu last tasub ära

Kuigi lapse sirgudes kasvavad ka nõudmised ja vajadused, väheneb toetuste maht. Kõige enam kära tekitab lapsehoiutoetus, sest teadagi napib kõikjal Eestis lasteaiakohti, aga emadel pole sageli võimalik lapsega üle aasta-paari kodune olla. Pealinnas hüvitatakse aasta ja neljakuuse kuni neljaaastase lapse litsentseeritud hoidjale makstud palgast (mis lapsehoidjate tunnitasude juures võib olla 8000 krooni ja enam) 1795 krooni. Samas kui last hoiab vanaema või mõni muu tore peretuttav, siis talle mingit tasu ei maksta.

Toetusi makstakse ka seoses kooliminekuga. Riigilt saab iga kooliaasta alguses 450 krooni, Tallinn aga annab vähekindlustatud peredele ranitsatoetust ja kaks korda aastas söögitoetust. Nende toetuste saamiseks tuleb kirjutada avaldus linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale.

Kui laps käib mõnes huvialaringis või trennis, siis saab koolituskuludelt hiljem tagasi tulumaksuosa. Kindlasti tuleks aga enne selgeks teha, kas huviringi korraldajal on olemas koolitusluba. Samuti tasub meeles pidada, et koos eluasemelaenu intressidega võib koolituskuludelt maha arvatav maksusoodustus ulatuda 50 000 kroonini või mitte üle 50 protsendi sissetulekust.

Alates teisest kuni 17aastasest lapsest võimaldab riik aga peredele tulumaksusoodustust 24 000 krooni aastas, kolme lapsega pere võib maksuvaba tulu seega teenida 48 000 krooni. Elektroonilises tuludeklaratsioonis on laste andmeid lihtne esitada ning arvutamine toimub automaatselt.

Kõrg- või ametikoolis õppimiseks laenu võtnud vanematele on väikeseks präänikuks ka laenu osaline kustutamine. Ühe kuni 4aastase lapse kohta kustutakse 50 protsenti ja iga järgmise lapse pealt omakorda pool laenujäägist. Panka taotlust esitama minnes peab olema diplom käes, isegi kui selle saamiseks kulus enam nominaalajast.

 

 

Ühekordsed toetused:

Sünnitoetus riigilt: 5000 krooni

Sünnitoetus KOVilt (eelduseks sissekirjutus 6-12 kuud enne lapse sündi):

Saue linnas: 6000 krooni

Lohusuu vallas: sünnil 3000 ja 6kuuseks saamisel 3000 krooni

Keila vallas: 5500 krooni

Tallinnas: 5000 krooni ja beebipakk, alates teisest lapsest
2., 3. ja 4. sünnipäeval toetus 1000 krooni

Tartus: lapse sünnil 2500 krooni, alates kolmandast lapsest 3250 krooni, 1. ja 2. sünnipäeval 2500 ja 3000 ning
alates kolmandast lapsest 3250 ja 3500 krooni

Kuressaares, Paides, Suure-Jaanis, Tõrvas, Maardus, Keilas ning Albu, Harku, Lihula, Padise, Rae, Ruhnu, Saku, Saue,
Torgu, Viimsi ja Vormsi vallas: 5000 krooni

Võrus ja Mäksa vallas: lapse sünnil 3000, 1. ja 2. sünnipäeval 1000 krooni

Kärdlas: 4500 krooni

Türil ning Kuusalu, Muhu ja Nissi vallas: 4000 krooni

Viljandis, Jõgeval ja Jõhvi vallas: 3500 krooni

Pärnus, Haapsalus, Kilingi-Nõmmel, Loksal, Võhmas ja
Põltsamaal ning Ambla, Halliste, Helme, Hummuli,
Jõelähtme, Kiili, Kohila, Otepää, Tamsalu ja Ülenurme vallas: 3000 krooni

Paikuse, Saarepeedi ja Rannu vallas: 2500 krooni

Jõhvis: 2400 krooni ja beebipakk

Mustveel, Mõisakülas, Sindis, Põlvas, Rakveres ja Raplas ning Kohtla-Nõmme, Kõlleste, Põdrala, Raasiku, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Vasalemma ja Õru vallas: 2000 krooni

Raikküla ja Kehtna vallas: 1500 krooni

Anija vallas: 1200 krooni

Valgas, Kallastel, Kiviõlis, Sillamäel ja Tapal ning Karula,
Palupera, Puka, Saksi ja Vihula vallas: 1000 krooni

Igakuised toetused:

Vanemahüvitis: eelmise aasta sotsiaalmaksustatud tuluga võrdne, 2690 kuni 21 624 krooni, makstakse 14 kuud või 455 päeva alates sünnituspuhkusele minemisest.

Lapsetoetus: 300 krooni, makstakse kuni koolis käiva lapse 19aastaseks saamiseni.

Lapsehooldustasu: 600 krooni, alates 3. lapsest tänavu 1. juulist 900 krooni, makstakse kuni lapse 3aastaseks saamiseni, alates teisest lapsest kuni 8aastaseks saamiseni.

Üksikvanema toetus: 300 krooni

Ajateenija lapse toetus: 750 krooni

Kord aastas makstavad toetused:

Koolitoetus: iga õppeaasta alguses 450 krooni

Allikad: Sotsiaalkindlustusamet, Delfi Naisteleht,
omavalitsuste kodulehed