Milleks meile Arengufond?
Valimised on selleks korraks möödas. Meile
kõigile jäi silma võitjapartei loosung Euroopa viie rikkama
riigi hulka saamisest. Väga ambitsioonikas eesmärk, siin ei ole
mõtet enam diskuteerida, kui kiiresti me ikka peaksime kasvama.
Tähtsam on hoopis põhimõte. Selle visiooni järgi me ei
lepi sellega, et oleme majanduslikus mõttes Lõuna-Soome
või Ida-Rootsi nagu täna. Sest kui me teeme neile allhanget ja
teenindame põhja- ja läänenaabreid oma restoranides,
sanatooriumides ja kaubanduskeskustes ning jätame keerulisemad
tööd neile, on raske uskuda, et saame neist ühel päeval
rikkamaks. Ainult muinasjutus saab sulane üleöö peremehest
jõukamaks. Tegelikkuses saab sulane peremehest rikkamaks ainult siis,
kui ta sulaseks olles hoolega õpib ning hiljem õpitut enda
ettevõttes aktiivselt ellu viib ning pingutab selle nimel
ennastunustavalt, kuid uuel, kõrgemal tasemel kui õpetaja juures.
Teades eestlase loomust, on meie üheks suurimaks
liikumapanevaks jõuks soov olla naabrist parem. Me ei lepi olukorraga,
kus meie põhjanaabritest hõimuveljed saavad meist mitu korda
suuremat sissetulekut.
Meile edu toonud tänane majandusmudel on
olnud peamiselt suunatud teenindussektorile ja allhanketööstusele.
Suuresti tänu meie jõukatele naabritele on meil hästi
läinud. Võiksime ju mõelda näiteks Leedu või
Läti naabritele, Gruusiast rääkimata. Nemad ei saa nautida
olukorda, kus naabritest turistide hulk ületab kahekordselt elanike arvu.
Selles mõttes on meie elu olnud oluliselt lihtsam.
Kui me
soovime saada samasugust sissetulekut kui soomlastel-rootslastel, siis peame
müüma ekspordiks sama kallist toodangut kui nemad. Ainult nii kasvab
ühiskondlik tööviljakus. Meie õpetaja, arst, juuksur
või ehitaja ei saa oma tööviljakust lõpmatult
suurendada. Kahte pimesooleoperatsiooni korraga ei tee ega pane korraga
klassiruumi sadat õpilast. Meie arstid ja õpetajad saavad
samasugust palka ainult siis, kui nende “kliendid” on sama
jõukad kui Soomes. Ehk kui õpetad selle rahva lapsi, kes
mõtlevad mobiiltelefonidele uusi lahendusi, saad ühte palka, ja kui
õpetad lapsi, kes mobiili kokku panevad, siis teist. See on karm
reaalsus ja midagi ei ole teha.
Kui me ei rahuldu olukorraga, kus
oleme allhankemaa ja põhjanaabrite teenindaja, peame hakkama oma
ekspordi lisandväärtust oluliselt tõstma. Kui vaadata maailmas
ringi, siis rikkamad riigid on need, kus eksporditakse kapitali, uut ja kallist
tehnoloogiat või kus on palju kalleid maavarasid. Kuna maavaradega meil
eriti hõisata ei ole, siis jääb üle tehnoloogia
või kapital.
Praegu on selge, et kui me tahame samasugust
elatustaset kui meie põhjanaabritel, peab meie majandus elama üle
suured struktuursed muudatused. Meie ekspordi struktuur peab tunduvalt muutuma,
lihtne odava kulubaasiga maa majandusmudel on ennast ammendanud või
ammendumas. Kuidas edasi?
Soome SITRAst Eesti
Arengufondini
Soome SITRAst on Eestis palju räägitud.
Paljude arvates on just tänu tänavu neljakümneseks saavale
SITRA-le põhjanaabrite majandus üks uuendusmeelsemaid maailmas.
President Lennart Meri üritas meile selgitada, et ka Eestis on
vaja tegeleda innovatsiooniga. Ta tahtis, et meil oleks oma SITRA, ja
pärast pikka veenmistööd sündis Strateegiliste Algatuste
Keskus (SAK), mille asutasid Eesti Pank, Tartu Ülikool, Tallinna
Tehnikaülikool ning Kaubandus-Tööstuskoda. SAK jõudis
korraldada mõne tulevikku suunatud konverentsi ja teha mitu uuri
mistööd. See oli oma ajast ees ning paar aastat pärast algust
SAKi tegevus peatus.
Oli tunne, et innovatsiooni pole kellelegi
vaja ja riiklikult sellega keegi tegelema ei pea.
Kaks-kolm aastat tagasi
algas diskussioon uuesti ja möödunud aasta lõpus lõi
Riigikogu Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvõttel
Eesti Arengufondi.
Hetkeolukord Eesti
innovatsioonis
Me oleme uhked oma tehnoloogilise arengu üle.
Eesti programmeerijad on teinud Skype’i ja Playtechi. Meie pankade
internetilahendused on maailmatasemel. Meil on e-Maksuamet, mobiilne parkimine.
Meil toimusid maailma esimesed e-parlamendivalimised. Meie väikese
rahvaarvu kohta pole see halb tulemus. Meil on innovaatilise riigi kuvand.
Teiselt poolt on meie investeeringud arengusse Euroopa keskmiste
tasemel. Meie kaitstud patentide arv on naeruväärne. Aga mis peamine,
meie eksportiva majanduse lisandväärtus on väike. Selleks,
et saada jõukamaks, on vaja ekspordi lisandväärtust oluliselt
suurendada.
Millega hakkab Arengufond tegelema?
Riskikapitali fond. Nii mõnegi arvates kujutab fond endast
järjekordset raha jagamise kohta, mida on Eestis ennegi olnud. Ka
Arengufond hakkab tegelema innovaatiliste projektide rahastamisega. Samas ei
tegele see uurimistööde rahastamisega nagu ülikoolid. Arengufond
ostab osalust firmades, mis on jõudnud juba nn kommertsfaasi.
Tänane riskikapitaliga tegelevate inimeste kogemus ja ülikoolide
rektorite teadmine ütleb, et selliseid projekte tuleb lähiaastail
kuni kümmekond kogu Eesti kohta aastas. Kindlasti ei ole seda palju. Olen
veendunud, et rahastamisvõimaluste paranedes ja suurema tähelepanu
pööramisel innovatsioonile kasvab ka finantseeritavate projektide
hulk. Me tahame, et meie inimesed eri eluvaldkondadest tuleksid välja oma
ideedega, kuidas parandada hetkeolukorda.
Arengufond analüüsib
neid projekte ning kaasab otsustamisse eksperte, et anda hinnang projekti
realiseeritavusele. Kui vaja, siis kaasatakse rahvusvahelisi eksperte.
Maksumaksja võib rahulikult magada. Juhtimissüsteem on nii
üles ehitatud, et raha keegi kõrvale panna ei saa. Küll aga on
selliste investeeringute puhul normaalne, et ainult kümmekond projekti
sajast jäävad ellu ning üks neist saab tõeliselt suureks.
Kaasame oma projektidesse ka erafonde ning eraisikutest
investoreid, seda teeme samadel alustel. Selliste nn business
angel’ite kaasamine annab maksumaksjale lisakindluse, et oleme
õigel teel. Lisaks näitab maailmapraktika, et sellised investorid
aitavad firma tegevjuhtkonda ettevõtte arendamisel ning abistavad
ettevõtjat ka oma kogemuste ning sidemetega. Näiteks on SITRA-l
kaasatud paarsada business-angel’it. Arvan, et ka meil võiks paari
aasta pärast neid olla paarkümmend. Selliste inimeste
juhtimiskogemust ja sidemeid lihtsalt peab ära kasutama.
Meie
eesmärk on see, et iga korralik idee saaks raha ja vajalikku juhtimistuge,
mitte see, et kõik oleks riigi omanduses. Seetõttu ütlesin
ka pressikonverentsil, et raha hulga võib lugeda lõpmatuks.
Tänases maailmas ei jää ükski hea idee rahata.
Arenguseire uurimise asutus
Peale raha
investeerimise hakkab fond tegelema ka arenguseirega.
Me kõik
soovime, et meie tulevik oleks tänasest päevast parem. Strateegiliste
otsuste tegemisel teeb parema otsuse see, kes oskab paremini ette näha
tuleviku arenguid. Selleks, et teha paremaid otsuseid, tuleb sageli usaldada
intuitsiooni, aga peale selle on vaja ka informatsiooni tulevikutrendide kohta.
Nii nagu on vastuvoolu ujuda märksa raskem kui allavoolu, on ka vastu
trendi liikumi
ne hulga keerulisem kui trende järgides.
Kui vaadata
näiteks Tuleviku-Uuringute Instituudi kümne aasta tagust
uurimistööd, siis sellest oli toonastele otsustajatele palju kasu.
Tänases nn kvartalikapitalismis, kus kõike hinnatakse
kvartalitulemuste järgi, peab suuremat tähelepanu pöörama
kaugemale tulevikule. Vajame institutsiooni, mis regulaarselt jälgib
arengutrende ning informeerib ühiskonda. Me ei saa jätta sellist
tööd juhuse hooleks. Riigil peab olema töötav süsteem
arengute uurimiseks ning nende tutvustamiseks otsustajatele.
Eri huvigruppide sidustamine
Nagu juba öeldud,
kavatseb fond kaasata ettevõtjaid omanike ringi ja samuti nende firmade
nõukogudesse.
Lisaks kavatseb fond tegeleda eri valdkondade
arengu uurimisega ning tutvustamisega ettevõtjatele. Ikka selleks, et
aidata teha veelgi paremaid otsuseid.
Fond kavandab ka aktiivset
koostööd ülikoolidega. Suurt võimalust näeme
ülikoolide teadlaste ja ettevõtjate koostöös. Olen
veendunud, et akadeemilise ja ettevõtlusmaailmade tihedama suhtlemise
korral tekkivad uued ideed, mis on kasulikud meie majandusele.
Meie
rahvaesindajad vajavad samuti rohkem informatsiooni trendide kohta. Oma pingsas
igapäevatöös ei ole lihtsalt aega hoida end kursis suuremate
arengutega majanduses. See on igati arusaadav. Selleks, et aidata teha
majandusarengut kiirendavaid seadusi, on vaja saada palju rohkem ja
tasakaalustatumat informatsiooni, kui seda suudab pakkuda meie ajakirjandus.
Sarnased ettevõtmised töötavad praktiliselt igas ELi
riigis. Kavatseme aktiivselt osaleda selles võrgustikus, et saada
parimat informatsiooni arengute kohta maailmas.
Meie aastane
eelarve on seaduse järgi vähemalt kakskümmend miljonit krooni.
Olen veendunud, et kui suudame meie ühiskonnale paremini selgitada
tulevikustsenaariume ja selle põhjal tehakse paremaid otsuseid, siis
tulu meie riigile ei ole mitte paarsada miljonit, vaid paar miljardit krooni
aastas. Meie eesmärk on, et kõik uuenduslikud ja äriliselt
kasulikud ideed leiaksid raha ja juhtimiskogemust. Lisaks tahame me aidata
kõikidel meil teha paremaid otsuseid.