Ööpartei seebiks!

Indrek Tarand vihastab Keskerakonna peale ja soovib selle partei kui kuritegeliku organisatsiooni keelustada ja juhtliikmeid karmilt karistada.

Kas mäletate kuidas NLKP Eestimaa osakond pooleks läks? Sama mudeli järgi, mis Lätis ja Leeduski. Ikka nii, et perestroikamehed läksid kaasa uutmise tuultega (nuusutasid tuult õigesti) ja vanameelsed

Ligatšovi

pooldajad jäid truuks kommunismi-ideaalidele.  Huvipakkuvaks nüansiks oli muidugi etniline komponent, baltlased panid punuma uude parteisse, kohalikud venelased jäid truuks soveetluse kandjatele.  Rahvakeeles kutsuti neid ööparteiks.  Hingusele läksid muidugi mõlemad parteid, eestlased astusid heal meelel välja ka päevaparteist, mis oli ennast küll iseseisvaks komparteiks nimetanud ja venelased kuidagiviisi lahtusid ka ära. Võimalik, et oma osa mängis selles ka kommunistliku partei kuritegeliku organisatsioonina kirjeldamine.

 

Nüüd on meil siis Keskerakonna nimeline kommunistlik partei samasse olukorda jõudnud. Esimees Edgar ja ta truu töökaaslane Ain Seppik üritavad küll jätta muljet, et nemad on ikka ja alati isesesvuse pooldajad olnud, aga tegelikkuse vastu on raske võidelda.  Faktiks jääb, et Keskerakond on alates aprillikuust 2007 avalikult Eesti Vabariigi iseseisvuse vastane partei ja tegelikult poleks patt seda erakonda keelustada, ikka kui kuritegelikku organisatsiooni.  Koos sellest tulenevate tagajärgedega igale liikmele, vastavalt tema positsioonile erakonna hierarhias.  Loomulikult antakse ka amnestiat, aga ainult nendele, kes 1. juuniks 2007 on astunud sellest organisatsioonist välja.  Moodustagu midagi eestimeelse keskerakonna sarnast.  Need, aga kes jäävad truuks esimehele ja Seppikule, tunnustades seeläbi Grõzlov-Seppiku Eesti Vabariigi vaenulikku lepingut, peaksid saama paranduslikke töid teha.

 

Loomulikult ei pea lihtsad keskerakondlased vastutama Edgar Savisaare kohtumise eest  Eesti Vabariigi seaduslikku valitsust kukutama saadetud FSB polkovnikuga.  Küll aga peab selle eest vastutust kandma Esimees ise. Naha ja karvadega!  Kuid lihtsatel keskerakondlastel on aega kolm nädalat Ööparteist lahkumiseks, vastasel korral kiidavad nad riigireetmise heaks.  Vremja pashlo, nagu ütleks polkovnik Slutski.

 

Paraku ei saa meie aga Keskparteid kuritegelikuks kuulutada ja keelustada. Sest see oleks ebademokraatlik.  Meil tuleb veel mõnda aega kannatada kuni see Venemaa eriteenistuste poolt rahastatav (tõsi, maskeeritakse ülekannet Ain Seppiku laste sularaha-annetusena) moodustis tegutseb.  Mis on järjekordseks näiteks sellest, et demokraatial on ka oma puudusi ja justnimelt nende puuduste pärast ei saa kohalikel venelastel asjalikke liidreid esile kerkida. Ning venekeelsete alaesindatus parlamentaarses protsessis jätkub.  Kuid aeg parandab ka selle vea, loodetavasti. 

 

Usutavasti on Eesti venelased taiplikumad kui keskmine FSB-lane ning nad avastavad üsna ruttu, et eestivene identiteet on palju sügavam nähtus kui FSB seda kujutab. Nähtus, mille juured ulatuvad palju kaugemale 2. Maailmasõja sündmustest ja soveedi nostalgiast.  Roosi tehtud kuju oli küll ilus, kuid jääb ikkagi alla Adamsoni Russalkale.  Ja Georgi risti lint on ka OK, sest eks anna see ju märku Laidoneri ja teiste eesti sõjameeste austamisest eestivenelaste poolt.  Aga Savisaare taha koondudes jäädaksegi rolli, kus keegi ei anna infot ning keegi ei arvesta sinu veidra ilmavaatega ka mitte raasugi.  Niisiis, dialoog algab niiviisi, et mina näiteks tunnustan Vene traditsiooni korraldada kord aastas guljaanije.  Aga minu dialoogipartner astub vastutasuks Keskerakonnast eemale, kohe nii kaugele kui vähegi saab. Las seppik ja stalini preemia laureaat Školnikov sebivad seal pimeduse vürstiriigis.  Korralik venelane lausub Keskerakonna embleemi nähes „Pozor".