Meedia kui nui, vol.3: Neivelti juhtum
Eriti kontekstivabalt esitas meedia Postimehe liftist "leitud" andmete põhjal Indrek Neivelti juhtumit. Indrek Neivelt oli kõikide Eesti pangaaktsiatega spekuleerijate hulgas 1990ndate aastate lõpus kindlasti väike tegija. Tallinna Panga, Forekspanga, EstIb-i , Hansapanga ja Ühispanga aktsionärid ostsid-müüsid aktsiaid sadade miljonite kroonide eest, millelt tulumaksu ei tasutud. Sel taustal on ju Indrek Neivelti eramaja ehituse rahastamine aktsiaoptsioonide kasumist kaduvväike tehing. Kasutades meedia enda abitust (lehemeestele polnud rahaomanike suurema hulga käitumine teada) tehti Neiveltist lehe esikülgedel patukott. Küsigem: mis võimaldas sellel ja paljudel teistel juhtumitel täitevvõimu aktivistidel meediat ära kasutada? See oli ajalehtede endi kehv lugejateenindus ehk taustade selgitamata jätmine.
Ajalehed küll arenesid Neivelti juhtumi uurimise käigus, sest hakati vahet tegema juhtumi kahel aspektil. Eristati tavalist käitumist, st isiku tulude näitamist firma tuludena ning suhteliselt ebatavalist, pankuri insaiderluse aspekti. Üllatav oli aga see, et just hariliku, ülimalt levinud maksukäitumise pärast tahtsid kaks ajalehte Eestis (mõlemad kuuluvad juhtumisi Skandinaavia kirjastajatele) Indrek Neivelti suhtes rakendada ultimatiivset meediasanktsiooni. Nad nõudsid Baltikumi suurima firma, Hansapanga Grupi juhataja tagasiastumist. Seda toimetuste nimel, allkirjastamata juhtkirjades. Rohkem kui tagasiastumise nõudmine pole enam meedia võimuses.
2002 kevadel kirjutas Postimeees: "Indrek Neivelti usalduskrediit on ammendunud!" 2005 kevadel avaldas avalike suhete firma Hill & Knowlton uuringu, mis näitas et Indrek Neivelt on Aadu Luukase kõrval Eesti usaldusväärseim äritegelane!
Mis oleks juhtunud, kui skandinaavlastest pangaomanikud oleks PM ja ÄP nõudmise ellu viinud? Arvan, et esiteks ei näeks me enam mõnda aega seda, kuidas Baltimaade suurimat firmat juhtib eestlane. Teiseks aga oleks Swedbank saanud tõuke sammuks, mille juba ammu on astunud Sampo Panga, Ühispanga, Liviko ja Rakvere Lihakombinaadi omanikud. Hansapanga juhita jäänud juhatuse vastuseisust hoolimata oleks väikeaktsionärid pangast välja ostetud. Tookordse hinnaga. On ju teada, et ainsaks takistuseks väikeaktsionäride kõrvaletõrjumisel Hansapangas oli see, et lõviosa juhtkonnast olid Hansa tõsised aktsionärid. Otseselt aktsiaid omades või optsioonide kaudu.
Kolme aasta jooksul (nendest sündmustest arvestades) on eestlastest aktsionäride vara aktsiahinna kaudu kasvanud 254% ehk umbkaudu 3 miljardi krooni võrra. Selle kasvu oleks eesti eraisikute asemel teeninud Swedbank. Nii hiiglaslik (kolm suhktrutrahvi!) võinuks peaaegu olla meedia kui sanktsiooni hind Eesti pensionifondide ja eraaktsionäride jaoks rahalises väljenduses...
...aga ei olnud. Meedia "kaadripoliitika" ebaõnnestus. 2005. aasta kevadel jõudis Eestisse rahalaev, Swedbank ostis väikeaktsionärid rohket preemiat makstes välja, meedia survele mitte allunud Neivelt suutis avaliku arvamuse enda kasuks pöörata, ja seejuures ei jäänud muidugi toimumata Swedbaniki poolne kingaandmine... õnneks kolmeaastase viivitusega.
