Kontorite elanikke 3: Mina, väike vorstike
Mul ei ole passi kaasas, aga mul on ID-kaart.
See ei sobi.
Mul on passi vaja..
Mis seal vahet on, ID-kaart on isegi parem, isikukood
ja pilt on ka peal.
Meil on instruktsioonides, et tuleb passi
küsida.
Aga siin riigis ju kehtib ID-kaart! (hääl juba
tõuseb)
Jah, ma tean. Ja armas inimene, mina ju saan aru. Mina ju
tahaks aidata. Aga ma ei tohi. Ma olen ju ainult väike vorstike. Ega mina
siin midagi ei otsusta. Eks ülemused, nemad teavad. Kui mina teile vastu
tulen, no mind lastakse kohemaid lahti.
*
Kollane
ajakiri kuuleb.
Ma kuulsin, et te kirjutate minu naise
vähioperatsioonist?
Kirjutame küll, mis see teie asi on!
Aga see on ikkagi minu naine, meie eraelu…
Teil pole enam eraelu,
te olete meie kangelased.
Jumal issand! Me ei taha olla teie kangelased.
Aga olete. Ise te käisite Hansapanga vastuvõtul,
nüüd olete avaliku elu tegelased. Nüüd me kirjutame teist
kõike. Meil on teie pilt ka olemas.
Ärge palun ikkagi
kirjutage, mu naine võib operatsioonil ära surra!
Sinna ma
parata ei saa, pealegi on meil kell neli trükikoja aeg. Lugu on mul juba
valmis.
Saage aru, keegi ei taha lugeda Kollasest, et ta varsti sureb.
Kas ta loeb teil veel? (naerab) Teate, mina siin ei otsusta. Mina olen
väike vorstike, mina otsuseid ei tee. Mulle öeldakse
ülevaltpoolt, kellest lugu tuleb, mina teen ära. Nii see äri
käib.
*
Väike vorstike on tüüp, kes
ei tule vastu. Kes peidab oma kurjuse fraasi taha – mina ei otsusta.
Või et see on rohkem ülemuste asi. Või et minust ei
sõltu midagi. Nagu vene tsaaririigis. Aina rohkem ja rohkem, muide. See
on põrgulik kombinatsioon küünilisusest,
ükskõiksusest ja soovist olla vaba igasugusest vastutusest. Just
see viimane on vorstikestele eriti omane – nad ei taha otsustada ja
otsuste eest vastutada. Las ülemused, nemad, saagu siis ka vastu pead, kui
viltu läheb.
Väike vorstike ainult teeb, mis kästakse.
*
Väike vorstike saadab igaühe, kellel häda
käes, mõnuga järgmise vorstikese juurde. Või kui tegu
on moodsa bürooga, saadab kirja edasi, lõputule ringile, kus see
siis lõpuks kaob. Vorstike teeb oma postkasti või telefonile
või lauale potsatanud probleemist hõlpsasti kellegi järgmise
vorstikese probleemi. Ja see hõlpsasti omakorda kellegi teise. On
väike võimalus, et vorstikeste ringil on mõni veel mitte nii
kalestunud hing, kelle kaitsekestas on väike pragu ja kes saadab
välja vajaliku paberi või teeb arvutisse märke. Aga see
võimalus pole kuigi tõenäoline.
Oh häda, kui
väike vorstike on juhtunud suurfirma klienditeenindajaks. Ta ei aita
kedagi kunagi, see on ta ainus põhimõte. Te võite ju
anuda, aga miski ei aita. Selle väikse raha eest ma küll vastutust
võtma ei hakka, nähvab ta lõpuks. Proovige näiteks meie
kuulsa turvamammutiga. Või energiamammutiga või
prügifirmaga. Väikesed vorstikesed haaravad toru ja kiusavad teid
täiega.
*
Miks vorstike seda teeb. Sest ta on
loomult ja kasvatuselt vorstike.
Ja muidugi kadedusest, raha pärast.
Vorstike teab kindlalt, et ülemusel on temast suurem palk. No ja vat
otsustagugi. Aga mina olen väike vorstike edasi.