Dr Marje Oona laiendatud kommentaar:

 

"Ma saan aru nendest lapsevanematest, kes tahavad oma haigete laste heaks midagi teha. Toidulisandite, retseptide ja analüüsidega toimetamine annab lapsevanema elule mingi struktuuri. Uskumine dieedi ravitoimesse on inimlik, aga see on paljuski soovmõtlemine ja kuulub rohkem tajupsühholoogia valdkonda. Uuringud, millest siin nimetatud lapsevanemad lähtuvad, on paraku läbi viidud nende firmade poolt, kes ise neidsamu analüüse turustavad. Need uuringud ei ole läbi viidud teaduslikule uuringule vajaliku ulatuse ja põhjalikkusega ning nendes ei määrata tegelikult üldse elavahõbedat ning nende abil ei saa otsustada elavhõbedamürgistuse üle. Pole kindlasti välistatud, et autistist lapsel ongi kaasuvana haigusena kas tsöliaakia (gluteenitalumatus) või piimavalgutalumatus - need lapsed saavad rangete piirangutega dieetidest kindlasti abi. Kuid selliseid lapsi on vähe ning nende probleemide diagnoosimiseks on olemas üldtunnustatud kriteeriumid ja hästi kättesaadavad uuringud, mille kulud katab Haigekassa. Ravile allumatu epilepsia puhul aga on tõenäoliselt tegemist Dravet' sündroomiga, millele puhul on hiljuti tuvastatud seda haigust põhjustav geenidefekt, täpsemalt naatriumkanali üht alaühikut kodeeriva geeni defekt. Selle sündroomi loomulik kulg on selline, et esimestel elukuudel normaalselt areneval lapsel tekib raske ja halvasti ravile alluv krambisündroom ning kujuneb arengupeetus. Lapse kasvades krambisündroom iseeneslikult leeveneb, kuid arengupeetus kahjuks jääb. 
Selleks, et teha vahet, kas mingil ravivõttel (näiteks dieedil) on ravitoime või on tegemist lapse aja jooksul loomulikult aset leidava arenguga või haiguse loomuliku kuluga, saab ainult topeltpimeda platseebokontrolliga uuringu abil. Praeguseks hetkeks on avaldatud vaid üks selline uurimus, mille tulemuseks oli, et gluteeni- ja kaseiinivaba toitu söövad autistikud lapsed võrreldes tavatoitu söövate autistlike lastega ei paranenud.
    Tõsi on see, et mitmete riikide tervishoiustatistika on viimastel aastatel näidanud autismi diagnoosiga inimeste arvu olulist tõusu, kuid selle põhjuseks on eelkõige haiguse diagnostiliste kriteeriumite muutused ning haiguse olemasolu parem teadvustamine nii meedikute kui ka lapsevanemate hulgas. Autismi seos elavhõbedamürgistusega on põhjalike teadusuuringutega ümber lükatud."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid