Hitleri salaplaan külastada Tallinna
Ajaloolisel visiidil oleks füürerit saatnud teinegi riigipea ja liitlane sõjakäigul itta, Ungari riigihoidja Miklós von Horthy.
Teadmine ärajäänud VIP-visiidist jõuab eestlasteni alles nüüd, 66 aastat hiljem. Viite sellele leiab äsja eesti keeles ilmunud Saksa ajaloolase Ernst Piperi kirjutatud Alfred Rosenbergi eluloost.
Juudiküsimuse uurija, natside peamise propagandalehe Völkischer
Beobachter kirjastaja ja lõpuks okupeeritud ida-alade riigiminister
Rosenberg oli ise sündinud Tallinnas 1893. aastal.
Väide
põhineb Rosenbergi adjutandi Werner Koeppeni
dokumentidel, mis on hoiul Saksa riigiarhiivis.
Kuigi
Hitleri plaan väisata Tallinna näib väga üllatav,
osutub see kontrollimisel tõeks. 1941. aasta suvel resideerus Hitler nn
Hundikoopas Ida-Preisimaal ehk praeguses Kirde-Poolas.
Riigiminister Rosenbergil oli Hundikoopas oma adjutant, 31aastane
SA-Standartenführer Werner Koeppen.
Erinevalt oma
ülemusest, kes poodi Nürnbergis sõjakurjategijana, oli
Koeppenil õnne. Ta suri alles 1994. aastal vana mehena. Tema
sõjaaegsed memod Hitleri staabis pealt kuuldud vestlustest on olnud
allikaks paljudele lääne ajaloolastele. 2002. aastal ilmusid need
Bundesarchivi arhiivitoimetiste väljaandena pealkirja all “Herbst
1941 im “Führerhauptquartier”” (“Sügis 1941
füüreri peakorteris”). Sealt leiame kavandatud Revali-tuuri
kohta täpsemat infot.
7. septembril
1941 paneb Koeppen kirja, et Hitler on teinud Rosenbergile ettepaneku
külastada äsja vallutatud idapoolseid alasid ja kutsub teda koos
endaga Tallinna.
Muu hulgas pidi reisist võtma osa
16-liikmeline Ungari delegatsioon eesotsas admiral Horthyga. Madjaritest pidid
tulema kaasa veel peaminister László von Bardossy ning mitu
kõrgemat armeejuhti.
Rosenberg aga ei saanud
füüreri kutset vastu võtta. Ta põdes parajasti
kroonilist luuümbrisepõletikku. Riigiminister palus oma
sidemehel Hitlerit kutse eest väga tänada.
Hundikoopas viibiv
füürer omakorda kommenteeris, et Rosenbergi tervis on tema jaoks
palju tähtsam kui osavõtt väljasõidust Revalisse. Edasi
selgitas Hitler oma kaaskonnale, et Rosenbergile oli hulk aega tagasi
üks pakikandja raske koorma jala peale pillanud. See tegigi mehele juba
aastaid häda.
Plaani kohaselt pidi Horthy saabuma
Hundikoopasse 9. septembril. Sealt pidi ta koos Hitleriga
sõitma edasi kõigepealt Marienburgi (praeguse nimega Malbork),
kus asub 13. sajandil ehitatud Saksa Ordu loss. Natsidele oli see maailma
suurim tellisloss kui ammuse ittatungi sümbol müstilise
tähendusega.
Koeppeni märkmete järgi pidi Tallinna
lennatama hea ilma korral järgmisel hommikul ehk kolmapäeval, 10.
septembril kell 8.20. Päevakava nägi ette maanduda kell 11.05.
Revalis oli kavas esmalt natuke ringi vaadata ning siis
väliköögis kehakinnitust võtta. Samal päeval kell
16.25 oli ette nähtud tagasisõit.
Kui aga Tallinna
kohal olnuks halb lennuilm, nägi tagavaraplaan ette külastada
Borissovit (praeguse nimega B
arõssav Valgevenes). Seal asus armeegrupi Mitte peakorter, kus juhatas
vägesid kindralfeldmarssal von Bock. Kohalikuks turismiatraktsiooniks olid
hiljutiste ränkade lahingute paigad.
Hitleri ihukaitse sai
käsu valmistuda nii Tallinna kui ka Borissovi sõiduks. Samas
keelati turvajatel salastatuse huvides eelnevalt neid linnu külastada
või sealt kellegagi ühendusse astuda. See võib ka seletada,
miks pole kavandatud Tallinna-visiidist seni midagi teada olnud.
Vaid
päev enne Horthy saabumist selgus, et arstid keelasid 73aastasel admiralil
lendamise.
Visiidi kava tehti kiiruga ringi.
Koeppen
kirjutab memos, et “seega jääb Tallinna külastamine
ära ja sõidetakse 10. septembril erirongiga Marienburgi”.
Pärast oli kavas vaadata ka Tannenbergi lahinguvälja.
Hitler lendas enamasti tema jaoks kohandatud lennukiga
Focke-Wulf FW 200C-3/U9 Condor. Lennukit kutsuti Führermaschineks,
ametlikult Immelmann III-ks. Lennukisse oli Hitleri jaoks paigaldatud
spetsiaalne soomustatud seljatoega tool ja selle all oli luuk, mille kaudu
oleks saanud katapulteeruda. Condorit saatis tavaliselt hävituslennukite
eskadrill, mida pikkadel reisidel vahetati.
Hilisemast ajast
pole teada, et Hitler oleks tundnud huvi Tallinna tuleku vastu. Rosenberg
jõudis oma sünnilinna Tallinna alles 1942. aasta mais. See
jäigi sõja ajal tema ainsaks visiidiks.