Hea hinnaga head Tšiili veinid
Tšiili veine tuntakse maailmas kui väga hea hinna-
ja kvaliteedisuhtega veine. Kerged ja puuviljalise maitsega Tšiili
veinid on oma pudelietikettide arusaadavusega ka eestlaste südamed
võitnud. Saja krooniga leiab meie poodide veiniriiulitelt vägagi
kvaliteetseid Tšiili veine. Eestit põgusalt külastanud
veinimeister Alberto Siegel Viña Maipo veinimajast väidab, et
Tšiilis on viinamarjakasvatuseks ideaalsed tingimused ning
Tšiilit peetakse lausa veinikasvatuse paradiisiks. Vahemerelise
kliima juures on ööpäevane temperatuuride vahe viisteist
kraadi. Rohke päike ja jahutavad meretuuled annavad veinidele
kõvasti mahlakust, kangust ja maitset. Eraldatus ja kuum kuiv
kliima ei võimalda kahjuritel areneda, mistõttu on Tšiili
veinid ökoloogiliselt eriti puhtad. Viimase paarikümne aasta jooksul
on Tšiili veinikultuur teinud hüppelise arengu ja kohalikud
veinitootjad on hakanud tõsist tähelepanu pöörama
kvaliteedile, millele on omakorda aidanud kaasa segunemine Euroopa
veinivalmistamise traditsioonidega.
Mis teeb
ühest veinist hea veini?
Kõik saab alguse
viinamarjaistandusest, toormaterjalist, tammevaadist, veinikeldrist – kus
ja kuidas veine hoitakse, teab Alberto Siegel. Tähtis on kontrollida
kogu protsessi algusest lõpuni. Jälgida, kuidas marjad kasvavad ja
vajadusel niisutada. Premium-veinide viinamari korjatakse käsitsi.
Klimaatilised tingimused teevad Tšiilist unikaalse viinamarjakasvatuse
piirkonna. Kui Euroopas kasvavad viinapuud 35aastaseks, siis Tšiilis
kuni 130aastaseks. Kõrgelt hinnatud Maipo piirkonnas sekkuvad
inimkäed veini valmimise protsessi nii vähe kui võimalik.
Maipo oru marjad on piisavalt päikest nautinud ja veinide värskes
maitses on seda tunda.
Syrah viinamarjasort on kapriisne ning
lõpptulemus sõltub paljuski veinimeistri oskustest. Selles
vürtsika järelmaitsega veinis annab esmalt tooni must sõstar.
Kohvi, tubaka ja šokolaadi maitse tekib veidi aja pärast. Vahel
võivad liiga noored veinid olla parkainerohked ning nende aroomi pole
esmalt tunda. Maitsebuketi avamiseks aitab dekanteerimine ehk veini karahvini
ümber valamine.
Veini ja toidu harmoonia
Tšiili keskosast pärit Chardonnay, Rieslingi ja Chenin
Blanc’i viinamarjadest valmistatud Viña Maipo vahuveinis
domineerib ananass, kollase õuna ja küpsise hõrk maitse
annab hiljem endast aimu. Esialgne värskus alguses lõpeb pisut
mõru järelmaitsega.
Sobib serveerida aperitiivina või
siis juustude ja pastaroogade kaaslasena. Veinimaja esindusveini Viña
Maipo Syrah Limited Edition puhul on tegemist 14,8%-lise kvaliteetveiniga, mis
sobib lamba- ja linnulihaga ning aasiapäraste vürtsikate
toitudega.
• Veiniseadus sätestab 75% reegli, mis tähendab, et etiketil märgitud viinamarjasorti peab veinis olema vähemalt 75%.
• Sildil kirjas olevast piirkonnast peab olema vähemalt 75% marjadest ja vähemalt 75% viinamarju peab pärinema etiketil märgitud aastast. See eeldab, et toodetakse vaid häid veine.
• Tšiilis kasvatatud rahvusvahelistest viinamarjasortidest on tuntumad Merlot, Cabernet Sauvignon ja Syrah. Valgetest Chardonnay, Riesling ja Sauvignon Blanc. Piirkondadest on hinnatumad Maipo, Maule ja Casablanca org.
Pardi rinnafilee ja pardijala-konfii punase kapsa hautisega
kuuele
Vaja läheb:
• 750 g pardi rinnafileed
• 6 pardijalga
• praadimiseks oliiviõli
• 1 kl toiduõli
• 1 kl pardipuljongit
• soola ja musta pipart
Kapsahautiseks
• punase kapsa pea
• 100 g taluvõid
• 1 sl tumedaid rosinaid
• soola ja suhkrut
• hakitud värsket tüümiani ja peterselli maitseks nelki, kaneelikoort, vürtsi, musta terapipart
Valmistamiseks
pruunista kuumal pannil õlis soola ja pipraga maitsestatud tervet fileed mõlemalt poolt ja aseta panniga umbes 10 minutiks (sõltuvalt soovitud küpsusastmest) ahju.
Pardijalad küpseta tasasel tulel õlis, puljongis ja omas mahlas poti sees ilma kaaneta. Enne serveerimist grilli ahjus. Tükelda kapsas. Prae võiga läbi ja maitsesta.
Retsept restoranist Bonaparte