Loodus tantsib

Kadri Kivimaa peab Matsalu loodus­filmide festivali võidufilmi eklektiliseks.

Loodusfilmid on žanr, mille esmane ülesanne on informeerida vaatajat sellistest nähtustest looduses, mis soovitavalt on kummastavad või vähemalt imelised. Eelmisel nädalal toimunud Matsalu loodusfilmide festivalil peapreemia võitnud ameeriklase Bo Landini ja rootslase Jan Hendrikssoni film “Looduse tants“ just seda tegigi. Punkt.

Üldiselt ootaks filmifestivali võitjalt enamat. Mis oli see, mis žüriid just selle teose premeerimisele tõukas, jääb siinkirjutajale arusaamatuks. Ehk oli see taotletud laiahaardelisus, mis püüdis tantsu näol näha sarnasusi erinevate loomade käitumises. Ehk oli see autori(te) soov tõmmata võimalikult rohkeid paralleele inimeste ja loomade vahel, mis – nähes neid kohatisi, ääretult tavapäraseid ja silmanähtavaid sarnasusi – panigi žürii heldima.

Esimesel juhul on see tervikpildi loomise taotlus iseenesest ainult tervitatav. Tärkav põhjamaa loodus on kindlasti üks imelisemaid vaatepilte üldse, eriti muidugi meie endi, põhjamaalaste vaatepunktist. “Looduse tantsu“ puhul tekkis aga tunne, et autor ei ole lasknud teemal vabalt voolata, vaid on jõuga üritanud leida sarnast mustrit erinevate isendite käitumises. Seesama raamiv forsseeritus lõhub muidu võimaliku sisulise ühtsuse.

Mis puutub inimeste ja loomade käitumise ja keele vaheliste seoste nägemisse, siis see oli pigem piinlikkust tekitav. Loomade kevadisel paaritumisperioodil asetleidvate nähtuste kirjeldamisel oli mindud teed, mida ootaks pigem tärkavas teismeeas noormehelt. Ilmselt innustas autorit soov jõuda lähemale publikule, kellele pelgalt kaunitest looduspiltidest, -häältest ja kummalistest, inimeste elugi mõjutavatest nähtustest ei piisa. Laskmaks võluvalt kargel loodusel rääkida iseenda eest, oleks Hollywoodi C-kategooria filmidega võrdlust kannatav tekst võinud täiesti olemata olla. Nagu ka valdavalt täiesti ebasobiv muusika, mis loomade-lindude hääli kohati sajaprotsendiliselt varjutas. Tahes-tahtmata on kummaline panna isaslindude võitlusele taustaks mängima “Rannavalve” tunnusmeloodiat meenutav pala, millele järgnevat stseeni ilmestab hoopis teist stiili lugu, tekitades üldpildis häirivalt kakofoonilise efekti.

Loodus peaks olema miski, mis inimest lõputult inspireerib ning mida alati saab näha uuest, ebatavalisemast vaatenurgast. Kohati näib, et Bo Landin püüab oma filmis tõestada vastupidist. Südamekujundeid moodustavad valged luiged ja slow motion’is jooksev hundipere võivad kontekstivälistena küll heldima panna, kuid osana tervikuna funktsioneerima pidavast filmist jätab see pigem igava või isegi naeruväärse mulje.

“Looduse tantsus” oli momente, kus tundus, et teos sobib filmide “nii halb, et juba hea” hulka. Üle võlli huumor, veerandtund, mil iga tekstilugeja lause võinuks funktsioneerida kui halva filmi treilerile sobiv tagline, vaheldusid aga selleks liiga tihti tõsisemat laadi tekstiga.

Võib-olla on loodusfilm žanr, mida teiste filmidega üldse võrrelda ei tohiks. Võib-olla on ühel tänapäeva linnainimesel liiga jäik arusaam, milline üks või teine loodusfilm olema peaks. Võib-olla on ka reeglid, mille järgi filme kunsti alla liigitame, liiga paindumatud. Olgu kuidas on, ent loodusel peaks siiski laskma kõnelda iseenda eest. Ja seda kas või sõna kõige otsesemas mõttes.

 

“Looduse tants”
Nature’s Dance, USA, 50‘.
Režissöörid Bo Landin, Jan Henriksson. Operaator Jan Henriksson.
Tootjafirma Scandinature (USA).
Filmitud Soomes, Eestis, Rootsis.

5. Matsalu festivali auhinnad

Grand Prix
“Looduse tants”
režissöörid Bo Landin ja Jan Henriksson, USA
Žürii põhjendus: “Suurepärane lugu põhjamaise looduse ilust ja graatsiast. Film käsitleb erinevate loomade paaritusaega, seda kõrgtasemel operaatoritööga.”
Auhindu anti kahes kategoorias: “Loodus” ja “Inimene ja loodus”.

I preemia
Loodus
“Surmasein”
režissöör Moshe Alpert, Iisrael
Inimene ja loodus
“Tiiburid – öö tiivad”
režissöör Annette Scheurich, Saksamaa/Austraalia

Žürii eriauhind
“Põlismetsa hing”
režissöör Johanna Lampi, Soome
“Ili jõe saksauuli-maanäär”
režissöör Altai Žatkanbajev, Kasahstan
“Kontvõõrad”
režissöörid Tina-Marie Qwiberg ja Hans Berggren, Rootsi

Parim režii
Loodus
“Alguses oli muda”
režissöör Luc Riolon, Prantsusmaa
Inimene ja loodus
“Metsik Lääs”
režissöörid Manfred Christ ja Harald Pokieser, Austria

Parim operaatoritöö
Loodus
“Iguacu megajoad”
režissöör Christian Baumeister, Saksamaa
Inimene ja loodus
“Hobusemees”
režissöörid Peter Gerdehag ja Tell Johansson, Rootsi

Lisaks kuusteist audiplomit ja eriauhinnad.
Festivalil osales 42 filmi 40 riigist.