Oma automuuseumi oodates
Uusikaupunki muuseum asub Saabe, Opeleid, Talbot’sid ja
Porschesid koostanud Valmet Automotive’i tehase väravas. Ilmetu,
kuid seestpoolt head autolõhna pilgeni täis plekkhoone peidab endas
väidetavalt üht parimat Saabi autode valikut, Saab 92st Saab 9-3ni.
Lisaks saab vaadata ka autoteeninduse muuseumi – küllaltki autentset
väljapanekut autohoolduse alguspäevilt.
Põhjala ainulaadsed sportautod
Suurim
vaatamisväärsus on kahtlemata Saab 97 Sonett, mille mudeleid II ja
III toodeti 1960ndate lõpul ja 1970ndate alguses kokku üle 10 000
auto ja mida võib vist pidada ainsaks Põhjamaades valmistatud
sportautoks – kui Valmetis koostatud Porsched muidugi välja
arvata.
Sonett II on mitu korda haruldasem, sest seda valmistati
vaid paar tuhat. Kuna Fordi mootoriga Sonett II ei olnud väliskujult
kõige kaunim, palgati Itaaliast disainer Sergio Coggiola, kes kujustas
1970. aastal ilmavalgust näinud Sonett III, mis leidis hulgaliselt
huvilisi teisel pool Atlandi ookeani. Praegu saab Saksa autoportaali mobile.de
vahendusel Sonetti soetada hinnaga alates 16 000 eurost. Kinnitamata andmetel
on Sonette ostnud ka Maarjamaa autoentusiastid.
Samuti on muuseumis
väljas president Urho Kekkosele kingitud esimene Uusikaupunkis toodetud
Saab 96. See on auto, mida võib meilgi liikumas näha – kord
ise sees istudes kogesin huvitavat efekti: kui tavaliselt on auto esiukse joon
teega paralleelne või suundub ettepoole alla, siis 96 joon hoopis
tõuseb järsult auto nina suunas. Vanemad Saabid on ka
automehaanikute “unelmad”, mäletan, kui panin autot
remondijärjekorda ja töökoja pealik ei osanud öelda, mis
ajal võib autole järele tulla, kuna enne mind oli tõstukil
Saab 99.
Saabide kogu Valmeti tehase juures on mõistetav
– aastast 1969 on neid seal valmistatud kokku 738 000! Muide, Valmet
Automotive on Euroopa kogenuim kabriolettide valmistaja, seal on neid tehtud
198 000 Saabi ja 150 000 Porsche Boxsterit.
Riia tutvustab
Brežnevi autokogu
Riia automuuseumist (www.motormuzejs.lv )
jäi meelde kolm märkimist väärivat asja: American La France
Simplex, Leonid Brežnevi autokogu ja Auto Union V16.
American La
France on tuletõrjeautode valmistaja, mis 20. sajandi teisel
kümnendil ostis Daimleri perekonnalt litsentsi ja tootis hiiglasliku
rotsteri. 2,5 tonni kaaluv, 14,5-liitrise kuuesilindrilise mootoriga gigant
avaldab muljet oma määratute kodarrataste, hoobade ja
hammasratastega. Suur auto mahutab vaid kaks sõitjat, kuid arendab
kiirust 160 kilomeetrit tunnis.
Väike väljavõte
Brežnevi autokollektsioonist annab tunnistust sellest, kuidas Nõukogude
Liidu parimad pojad omal ajal elasid. Huvitavaim eksponaat on avariiline
Rolls-Royce Silver Shadow, mis muuseumi kodulehekülje väitel sattus
sinna Moskva-lähedasest sõjaväeosast. Ljonja olla armastanud
Moskva vahel kihutada oma autodega ja nii ta avariisse sattuski. Arvatavasti
pääses miilitsa käest leebe hoiatusega.
Brežnevi
poeg jätkas isa kombel autode kogumist ja sellest kollektsioonist on
Eestisse sattunud mitu autot: näiteks kaheksakümnendate lõpul
õnnestus teel Soome näha Brežnevi kollektsioonist pärit ja
põhjanaabritele müüdud 1960ndatest pärit Maseratit.
Huvitava ajalooga sõiduk Riia muuseumis on Lincoln Town Car,
mille kinkis Brežnevile tema Washingtoni visiidi ajal 1973. aastal
Ühendriikide president Richard Nixon.
Kindlasti
väärivad tähelepanu Stalini-nimelises autotehases (ZIS)
valmistatud kabriolett, millega sõitis Nikita Hru&scaro
n;tšov, ja soomuslimusiin ZIS 115. Hiljem muutus tehas
Lihhatšovi-nimeliseks ja Nõukogude Liidu juht hakkas
sõitma ZILiga, mille leiame samuti Riia muuseumist.
Kroonitud
peade liikumisvahenditest ei saa jätta nimetamata 1937. aastast pärit
Packard 1502, mis kuni Teise maailmasõjani kuulus Rumeenia kuningale.
Näituse veebil hinnatakse rariteetseimaks eksponaadiks Russo-Balti
tuletõrjeautot. See on ka mõistetav, sest neid toodeti Riias
1909.–1915. aastatel 625 ja säilinud on vaid mõni
üksik.
Üks võimsamatest muljetest, mille sain, oli teisel
korrusel hästi välja toodud Auto Union V16, 1938. aastast pärit
võidusõiduauto. 16silindrilise mootoriga nooljas sõiduk
sattus trofeena venelaste kätte ja ZILi tehases taheti ta pärast
tehnoloogiaga tutvumist vanarauaks teha. Läti autoentusiastidel
õnnestus see päästa ja 1997. aastal Inglismaal restaureerida.
Tulemus naelutab vaataja minutiteks paigale autot imetlema.
Kui
tahate ka Riia automuuseumi külastada, siis pöörake Riiga minnes
Brivibaselt paremale ja leidke Eizensteini tänav.
“Eesti
on vist ainuke riik, kus pole oma automuuseumi,” lausus autoentusiast ja
vana veoauto MAZ pidaja Mati Kutser augustis Maalehes. Kindlasti on meil
salapaiku ja kaarhalle, kus seisavad ratastel rariteedid – sellest
kirjutas ju ka Teet Kallas kaheksakümnendatel oma satiirilises “Kes
tõttab öisele rongile”. Autod oli ta hankinud raamatust
“100 autot”. Vaevalt meil kuskil kuuri all Hispano Suizat leidub,
aga toodagu vanavara välja, autohuvilised ootavad.
Nõukogude Liidu ajal oli meil aktiivne klubi Unic ja ka hulganisti igasuguseid vanu autosid. Igaüks, kes kusagilt mõne kätte sai, ehitas seda oma oskuste ja võimaluste järgi. Professionaalsust ja võimalusi (originaalosad, kroomimine, värvimine) oli vähe. Seega ei eksisteerinud eriti palju originaalseisukorras ja muuseumikõlblikke masinaid. Sel ajal ja vahetult pärast taasiseseisvumist müüdi Eestist välja peaaegu kõik vähegi huvitavamad autod.
Suuremat osa inimestest vanade autodega tegelemine ei huvita, samuti ei too see tegevus kiiret kasumit. Need aga, keda asi huvitab, ei saa tihti tegeleda majanduslikel põhjustel, tegu on ääretult kalli ettevõtmisega.
Eestis on praegu mitmesuguseid vanatehnika kollektsioone, mida inimesed on omal käel teinud vastavalt võimalustele. Kahjuks pole võimalusi hoida näiteks põllumajandustehnikat või veoautosid siseruumides ja meie kliimas nad hävinevad tasapisi.
Eestis peaks kindlasti olema oma automuuseum, see on üks osa ajaloost ja kultuurist. Võib-olla kõik eksponaadid ei pea olema Eestiga seotud, küll aga on kõik vanad autod seotud mingi ajalooperioodiga ning nii näitavad nad tehnika arengut.
Riia muuseum on väga põnev, seal on palju huvitavat tehnikat. Selle poolest on lätlased meist nii pikalt ees, et vaevalt Eesti kunagi järele jõuab. Muide, paljud sealsed huvitavad autod on pärit just Eestist!
Ka Leedus, Vilniuses, on plaanis avada varsti muuseum. See põhineb erakapitalil ja tegijaks on üks kunagisi kuulsamaid NSVLi rallisõitjaid Stasys Brundza. Olen tema autosid juba näinud ja sellest tuleb huvitav väljapanek.
Peter Kalli, Viking Motors