Heiki Kranich üürib maadevahetajatelt luksuskorterit

Kuidas ma leidsin üllatava detaili, millest hakkasid hargnema Kapo uuritavate maadevahetuste seosed Reformierakonna poliitikutega.

Kaks nädalat tagasi kirjutasin koos Argo Ideoniga lugu Reformierakonna võimuperekondadest. Info otsimiseks lappasin oma vanade ajaleheväljalõigete kogu.

Üks, kelle kohta ma aastate eest artikleid tallele panin, oli tollane keskkonnaminister ja Reformierakonna peasekretär Heiki Kranich.

Ajalehelõigete vahelt tuli välja paberileht, mis osutus notariaalse tehingu esikülje koopiaks. See kandis kuupäeva 5. märts 2003, kui Kranich oli veel keskkonnaminister.

“Heiki Kranich, isikukood see-ja-see, aadress Tuvi 12/3 korter see-ja-see, Tallinn, avaldas, et tema sooviks on koostada alljärgnev osaühing Heinich asutamisotsus.”

Kranich tegi endale poliitikast lahkudes sellise nimega firma. Olin selle paberi viie aasta eest igaks juhuks kausta köitnud.

Märkasin nüüd midagi, mis viis aastat tagasi minus huvi ei äratanud.

Tuvi tänav?

Tuvi tänav asub Tallinna kesklinnas otse Rahvusraamatukogu taga. 2002. aastal püstitas Merko Ehitus endise ujula asemele kolm kortermaja. Aasta betoonehitise konkursil võitsid need elamud eripreemia.

Korterit üürib Merko juhtide perefirma

Avasin internetis kinnistusraamatu ja kirjutasin sinna Kranichi nime. Tal ei olnud Tuvi tänaval mingit korterit.

Tühjendasin väljad ja sisestasin ekraanile korteri täpse aadressi.

Sekund hiljem vahtisin lolli näoga arvutiekraani. 160ruutmeetrise korteri omanik oli ja on tänagi AS Luksi Maja. Kinnisvarakuulutustes pakutakse nii suuri kesklinna kortereid soovijatele 12 000 – 35 000 kroonise üüri eest kuus.

Luksi Maja juhib Eldur Astover, Eesti rikkaima ehitaja Toomas ­Annuse õemees.

Firma aktsionärid on miljardäri õde Tiina Annus ning oma ettevõtete kaudu Koit Uus ja Ain Hanschmidt. Väiksemad aktsionärid on Merko tegevjuhi Tõnu Toomiku lapsed ning nõukogusse kuulub Toomas Annuse tütar.

Kranich oli märkinud notaris oma firma aadressiks ehituskuningaga seotud Luksi Majale kuuluva luksuskorteri. See ei kinnitanud veel, et Kranich oleks korteris elanud. Kuid tal pidi olema juurdepääs sellel aadressil laekuvale postile.

Ma olin Kranichiga tema poliitikuajal aeg-ajalt suhelnud. Me olime kohtunud Reformierakonna peakorteris või keskkonnaministri kabinetis Toompuiesteel. Viimasest avanes vaade ametiühingutegelasi mälestavale kujule, mida kutsuti välimuse tõttu “Onanistiks”. Kodus külas ei olnud ma Kranichil käinud ega osanud tema elukohta aimata.

Läksin äriregistrisse ja palusin näidata viimasel ajal Bulgaarias äri ajava Kranichi firmade avalikke äritoimikuid. Kõige värskem paber oli poolteist kuud vana ja kinnitas, et Kranich elab Tuvi tänaval.

Kangur tükeldab ilusat rannametsa

Kogusin möödunud aastal eri riigiasutustest kokku mitu kilo dokumente, mis kajastasid kaitsepolitsei uuritavates maadevahetustes toimunud kruntide liikumist. Pabereid kõrvutades ilmnes üks arusaamatu seik. See seostus Kranichiga, kuid ma ei osanud sellest kuidagi edasi minna.

Haarasin nüüd riiulist kausta ja avasin selle märksõna “Noarootsi” kohalt. Bingo! Sündmused omandasid hoopis uue varjundi.

Tegevus toimus männimetsaäärses liivarannas, mis on tänu Roosta puhkekülale tuntud popi ja seksika peopaigana.

10. märtsil 2003 saatis keskkonnaminister Kranich kohalikule vallavanemale resoluutse nõudmise lõigata rannaäärsest riigimetsast välja kaks uut krunti.

Nii Noarootsi vald kui ka Kranichile alluv Riigimetsa Majandamise Keskus pidasid uute kruntide tekitamist riigile mõttetuks. Tükeldamise taga oli Maa-ameti juht Kalev Kangur. Ilma Kranichi toetuseta poleks tal õnnestunud oma plaani ellu viia.

Rannatukaks ja Rannametsaks ristitud maatükid jõudsid lõpuks ärimees Koit Uusi ja Riigikogu reformierakondlasest liikme Harri Õunapuu kätte. Miks just neile?

Vastuse andis maa-ameti geoportaal, kus saab vaadata aerofotodelt kruntide piire. Mõlema uue maatüki asend langes hämmastaval kombel kokku naabervaldustega. Ja arvake, kellele need kuulusid? Uusi ja Õunapuuga seotud firmadele!

Kaardilt selgus veel üks huvitav fakt. Uued ja vanad krundid sobisid omavahel kokku nagu mõõdu järgi valmistatud rätsepaülikond. Maa-ameti juht oli loonud riigimetsast tükkide väljalõikamisega Uusile ja Õunapuule isikliku juurdepääsu mere äärde.

Kranich kaotab söögiisu

Kogu see info on pärit kõigile kättesaadavatest allikatest. Selle põhjal on võimalik esitada oluline küsimus.

Kas keskkonnaminister Heiki Kranich soosis 2003. aastal talle korterit üürinud ärimehe Koit Uusi ja rahandusminister Harri Õunapuu kasuks lõppenud riigimetsa tükeldamist?

Saan Kranichiga kokku ühes kesklinna hiina restoranis, kus oleme ainsad kliendid. See on meie esimene kohtumine üle aasta.

Kranich ütleb, et üürikorteril ja tema kui ministri otsustel pole midagi pistmist. Kokkulangevused on juhuslikud. Nagu ka see, et Koit Uus on Tuvi tänava kortermajas tema naaber. Korteri üürimise üksikasju Kranich Ekspressi lugejatele tutvustada ei soovi.

Kranich toob hoopis näite, kuidas talle helistati Kroonikast ja küsiti, kas ta on Kristiina Ojulandiga maganud. “Ja eriti tobe on, et lihtsat ja ausat vastust oskab ajakirjandus soovi korral serveerida täiesti vastupidisena.”

Pakun Kranichile võimalust Ekspressi veergudel veel midagi öelda. Ta vabandab ja läheb korraks välja suitsu tegema.

Peagi on ta tagasi ja dikteerib: “Maatükkide eraldamine riigimetsamaast oli pidev protsess. Selle käigus ei mõelnud mitte keegi ühegi konkreetse ­maatüki puhul, mis sellest edasi saab. [–] Mina pidasin Maa-ameti positsiooni õigeks. Loodan, et käimasolev kriminaalasi annab vastuse küsimusele, kas minu head tahet on hiljem kurjasti ära kasutatud.”

Sisuliselt väidab Kranich, et tema endisel alluval Kanguril tuli püha vaim peale ja ta tegi ministri korteriomanikule ja poliitikule ideaalselt sobivad maatükid.

Maksame kumbki eraldi oma arve ja läheme viisakalt lahku. Tellitud loomalihasupist jäi Kranichil üle poole söömata.

Harri Õunapuu võitis juurdepääsu mereni

Riigikogu liige Harri Õunapuu (Reformierakond) sai tänu altkäemaksukahtlusega maadevahetusele ihaldatud mereäärse krundi Noarootsis.

Ekspressi käsutuses olevad dokumendid paljastavad, et mõned riigiametnikud hakkasid riigimetsa tükeldamisele vastu. Kuid Kalev Kanguri Maa-amet ja Heiki Kranichi keskkonnaministeerium sõitsid nende arvamusest üle.

Sündmused algavad juba 2002. aastal, kui Kangur soovib eraldada Noarootsi riigimetsast uue krundi: Rannatuka (7 ha).

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) peadirektor Aigar Kallas keeldub. Ta “ei poolda ulatusliku eraomandi teket üldkasutatavast rannaalast”.

Kanguri isu kasvab. Ta nõuab Noarootsi riigimetsast veel ühe krundi eraldamist: Rannametsa (3 ha).
RMK kinnisvaradirektor Andrus Lauren keeldub, nimetades Kanguri soovi riigile otstarbetuks. Ent viis päeva hiljem peadirektor Kallas nõustub, esitamata ühtki põhjendust.

Veebruaris 2003 palub Noarootsi vallavanem Ülo Kalm keskkonnaminister Kranichil avalik puhkemets rahule jätta. Vald ei tea maadevahetustest tollal midagi. Kuid Kalm näeb läbi, et kruntide loomise ainus mõte on need kellelegi ära anda.

Kranich nõuab vallalt viivitamatut kruntide tükeldamist. Nii tehaksegi, kuid uued maatükid jäävad riigile kuni 2005. aastani. Siis vahetab keskkonnaminister Villu Reiljan ühe Noarootsi krundi Merkole ja teise Einar Vettusele.

Täna ütleb Merko, et tegemist oli sunnitud vahetusega: “Vastavalt seadusele ei tohi vahetuspakettide erinevus olla suurem kui 50 000 krooni, mistõttu tuli meil riigiga vahetada põhitegevuseks mittevajalikke krunte, mille realiseerisime turuhinnaga.”

Merko müüski Rannametsa paari kuu pärast 350 000 krooniga Riigikogu liikmele Harri Õunapuule. Kahekordsele eksministrile kuulus juba kõrvalkrunt.

Vettus müüb sama ruttu Rannatuka 750 000 krooniga Roosta puhkekülale, mille osanik on Eesti poliitika tuntud rahastaja Koit Uus. Uusi sõnul oleksid nad krundi ka riigilt ostnud, kuid see osutus liiga bürokraatlikuks.

2007. aastal esitab kaitsepolitsei Reiljanile ja Kangurile seoses Noarootsi vahetustega kahtlustuse altkäemaksu võtmises.

Allikad: kinnistusregister, riigiasutuste kirjavahetus.

Kranich tegutseb: enne määrus, siis äri

• Jaanuaris 2003 kehtestas Siim Kallase valitsus Heiki Kranichi keskkonnaministeeriumis välja töötatud kaitsealuste maade vahetamise korra. Aprillis valitsus vahetus ja juba mais sisenes endine minister kaitsealuste maadega aetavasse ärisse.
  
  

• 8. mail 2003 seati kinnistusraamatusse Kranichi osaühingu Heinich kasuks kaks hüpoteeki 400 000 krooni väärtuses. Üks kaitsealune krunt asus Lahemaa rahvuspargis ja teine Võrumaal Haanja looduspargis.
  
  

• Mõlemad krundid kuulusid Kranichi tuttavale reformierakondlasele Marko Loosile, kes ostis need eraomanikelt samal päeval. Juunis seadis Loos üle miljonikroonise hüpoteegi Kranichi kasuks veel kahele krundile.
  
  

• Loos oli esitanud juba augustis 2002 keskkonnaministeeriumile taotluse saada maadevahetusega Aseris neli konkreetset krunti.
  
  

• Keskkonnaminister Villu Reiljan kiitis Loosi firma South Kinnisvara maadevahetuse heaks oktoobris 2003. Kohe seejärel seati Aseri kruntidele Kranichi firma kasuks 3,5 miljoni kroonine hüpoteek, mis vastas vahetatud maade väärtusele.
  
  

• 2004. aastal ostis Kranich sõbralt South Kinnisvara ära ning müüs seejärel osa Aseri kruntidest tellisetehasele Wienerberger tootmistegevuse laiendamiseks. Tehas maksis maa eest 2,9 miljonit krooni.
  
  

• 2002. aasta lõpul olid kinnisvaraeksperdid hinnanud selle maa väärtuseks 2,2 miljonit krooni. Oma hinnangu täpsuseks pakkusid nad +/- 30–40 protsenti. 
  
  

Allikas: kinnistusraamat, äriregister.

Harri Õunapuu: üritate intriigi tekitada!
;Telefoniintervjuu Riigikogu liikme reformierakondlase Harri Õunapuuga.

Kuidas te ostsite Noarootsis endale mereäärse krundi?
;Mul on seal juba ammu maad. Ma mõtlesin, et võiks olla mereni välja. Ja siis õnnestus osta. See oli tore üllatus.

;Kuidas see tehing toimus?
;Ma käisin ja rääkisin sellest kaitsepolitseis. See oli juba eelmisel aastal. Võtke sealt materjalid välja.

;Kui palju see maa maksis?
;350 000 krooni võis olla.

;Kas te olete rääkinud oma maaostu soovist Maa-ameti juhi Kalev Kanguriga?
;Kui see uus seadus välja tuli, siis ma käisin tema jutul, et kas seda saaks kasutada.

;Ja kohtumine lõppes?
;Ei olnud tulemust.

;Kanguri tehtud krunt sobib kokku juba teile kuulunud krundiga.
;Te üritate jälle mingit intriigi tekitada!