Kui meil kestavad vastlad ainult ühe päeva, siis Venemaal kestab võinädal traditsiooniliselt terve nädala. Muide, viimasel ajal tähistatakse ka riigipühi peaaegu nädal aega järjest. 8. märtsi tähistati ametlikult tervelt neli päeva (7.–10. märtsini).

Võinädal ehk vastlad on pühadetsükkel, mida Venemaal on tähistatud iidsetest aegadest alates. Kombestik on seotud talve ärasaatmisega. Võinädalat tähistatakse seitse nädalat enne paasapühi. Võinädala peamine atribuut on pliinid, sest vanad venelased uskusid, et koos ümmarguste pliinidega, mis sarnanevad nii väga päikesega, ammutavad nad endasse osa päikese soojusest – ja järelikult ka tema jõust.

Igal võinädala päeval on oma tähendus ja omad kohustuslikud kombetalitused. Näiteks esmaspäeval alustasid pliinide küpsetamisega need, kes olid teistest rikkamad. Ning esimene pliin anti kerjustele – surnute mälestuseks. Kolmapäeval käisid väimehed “ämma juures pliinil”.
Kuid kõige tähtsamaks võinädala päevaks peeti neljapäeva, ning sellest alates vallandusid pühadesündmused täie hooga. Rahvas nautis kõikvõimalikke meelelahutusi: lasti alla liumägedelt, üles pandi laadatelgid, kiiged, sõideti hobustega ja – mis põhiline – peeti rusikavõitlusi.

Rusikavõitlus on vahva Vene traditsioon. Tervest külast kogunevad mehed kokku, võtavad vastamisi kahte ritta ja hakkavad üksteist tümitama. Täiest jõust. Arvati, et niimoodi lüüakse inimesest välja kogu halb energia. Ka mõned hambad.

Sümboolne, et pärast selliseid võitlusi lõppes nädal “andekspalumise pühapäevaga”. Sellel päeval tuli igale vastutulijale tavalise “Tervist!” asemel öelda “Anna andeks!”. Ja kuulda vastuseks “Jumal andestab!”. Ja selle peale musitati üksteist kolm korda. Võinädala kulinaarsetele naudingutele järgnes suur paast.