Nimelt on viimase milleeniumi (sic!) jooksul araabia keelde tõlgitud kõigest 10 000 raamatut, mis on vähem kui hispaania keelde ühe aasta jooksul. Ja näiteks kreeka keelde, mida kõneleb 11 miljonit inimest, tõlgitakse iga aasta viis korda rohkem raamatuid kui araabia keelde, mida kõneleb ca 300 miljonit inimest.


Möödunud aastal loodi Abu Dhabis fond “Kalima” (araabia k “sõna”) – sponsorid on annetanud raha, et toetada nii Lääne kui Ida tähtteoste tõlkimist ja väljaandmist, et kiiremas korras araablaste üldlugemust parandada. Esimese saja tõlgitava teose hulgas leidub nii lastekirjandust kui ka antiikdraamat, nii teaduskirjandust kui eneseabiõpikuid, nii kirjanduskriitikat kui luulet. Näiteks Astrid Lindgreni “Pipi Pikksukk”, Hegeli “Loogika”, Faulkneri “Hälin ja raev”, Gibboni “Rooma impeeriumi langus ja hukk”, Jacques Le Goffi “Euroopa sünd”, Truffaut’ “Filmid minu elus”. Lisaks teoseid Aristophaneselt, Petrarcalt, Camus’lt, Friedmanilt, Euripideselt, Newtonilt, Hawkingilt, Einsteinilt, Ecolt, aga ka uue aja hitimeistritelt Khalid Hosseinilt ja Haruki Murakamilt. Ainus esisajasse mahtunud juudi taustaga kirjanik on nobelist Isaac Bashevis Singer oma novellidega. 70 protsenti esmajärgus tõlgitavatest raamatutest on kirjutatud pärast 1945. aastat.


“Kalima” eestvedaja Karim Nagy hinnangul on tõlgitavate raamatute väljaandmine ja levitamine veel eraldi kadalipp, sest rohkem kui kahekümnes Araabia riigis on kaks tsensuuri – ametlik ja mitteametlik. Näiteks mullu keelas riiklik tsensor Kuveidi raamatumessil esitleda 230 teost. Lisaks pole Araabiamaades korralikke raamatupoodide kette ja levitamisvõrgustikke.


Kuigi vist kõige karmim probleem on hoopis kirjaoskamatus – nii et massilevi ei vaja Virgilius ja Eliot, vaid kukeaabits ja nelja puust lehega “Muna”.


Kui realistlik on aastaid kirjandustunnist puudunud lapse järeleaitamine paari tunniga? Millal hakkavad toimuma tunnid matemaatikas, loodusteadustes, tehnoloogias? Kas täiskasvanuid saab ka “järele aidata”? Ehk on tõhusam haridust süstida läbi massimeedia ja teleseriaalide?


Kas valgustust, riigi ja usu teineteisest lahutamist on üldse vaja?


“Insh’allah. Kui Jumal tahab,” ütlevad araablased ise.


“Inimene plaanib, Jumal naerab,” ütlevad armeenlased ja juudid.


“Töö kiidab tegijat,” ütlevad eestlased.


Jõudu “Kalimale”!