02.05.2008, 00:00
Järeleaitamistund kirjanduses
Juhuslikult leidsin kummastava fakti. Selle algallikas on 2003. aasta ÜRO
raport Araabiamaade kohta.
Nimelt on viimase milleeniumi
(sic!) jooksul araabia keelde tõlgitud kõigest 10 000 raamatut,
mis on vähem kui hispaania keelde ühe aasta jooksul. Ja näiteks
kreeka keelde, mida kõneleb 11 miljonit inimest, tõlgitakse iga
aasta viis korda rohkem raamatuid kui araabia keelde, mida kõneleb ca
300 miljonit inimest.
Möödunud aastal loodi Abu Dhabis
fond “Kalima” (araabia k “sõna”) –
sponsorid on annetanud raha, et toetada nii Lääne kui Ida
tähtteoste tõlkimist ja väljaandmist, et kiiremas korras
araablaste üldlugemust parandada. Esimese saja tõlgitava teose
hulgas leidub nii lastekirjandust kui ka antiikdraamat, nii teaduskirjandust
kui eneseabiõpikuid, nii kirjanduskriitikat kui luulet. Näiteks
Astrid Lindgreni “Pipi Pikksukk”, Hegeli “Loogika”,
Faulkneri “Hälin ja raev”, Gibboni “Rooma impeeriumi
langus ja hukk”, Jacques Le Goffi “Euroopa sünd”,
Truffaut’ “Filmid minu elus”. Lisaks teoseid Aristophaneselt,
Petrarcalt, Camus’lt, Friedmanilt, Euripideselt, Newtonilt, Hawkingilt,
Einsteinilt, Ecolt, aga ka uue aja hitimeistritelt Khalid Hosseinilt ja Haruki
Murakamilt. Ainus esisajasse mahtunud juudi taustaga kirjanik on nobelist Isaac
Bashevis Singer oma novellidega. 70 protsenti esmajärgus
tõlgitavatest raamatutest on kirjutatud pärast 1945. aastat.
“Kalima” eestvedaja Karim Nagy hinnangul on
tõlgitavate raamatute väljaandmine ja levitamine veel eraldi
kadalipp, sest rohkem kui kahekümnes Araabia riigis on kaks tsensuuri
– ametlik ja mitteametlik. Näiteks mullu keelas riiklik tsensor
Kuveidi raamatumessil esitleda 230 teost. Lisaks pole Araabiamaades korralikke
raamatupoodide kette ja levitamisvõrgustikke.
Kuigi vist
kõige karmim probleem on hoopis kirjaoskamatus – nii et massilevi
ei vaja Virgilius ja Eliot, vaid kukeaabits ja nelja puust lehega
“Muna”.
Kui realistlik on aastaid kirjandustunnist
puudunud lapse järeleaitamine paari tunniga? Millal hakkavad toimuma
tunnid matemaatikas, loodusteadustes, tehnoloogias? Kas täiskasvanuid saab
ka “järele aidata”? Ehk on tõhusam haridust
süstida läbi massimeedia ja teleseriaalide?