08.08.2008, 00:00
Suveajakirjandus
Keegi minust targem tuli välja geniaalse mõistega –
suveajakirjandus.
Me kõik teame, mis asi see on. See on loll
vestlemas targaga, pealiskaudsus kuuel veerul, suur infovaene pilt laiamas
lollaka pealkirja all – nähtus, mis vohab nagu Sosnovski karuputk ja
ajab end samamoodi igal kevadel mürgist lörtsuvana mullast
välja.
Vähegi raskemad teemad pole suveajakirjandusele
jõukohased. Ilm ja sport, need veel kuidagi. Ka lihtsama liiklusinfoga
saab suveajakirjandus hakkama. Aga hoidke eest, kui suvereporter satub laiama
eelarvekoostamise või poliitika vallas. Oi, oi.
Nii see on.
Targemad žurnalistid puhkavad, suvereporterid täidavad suuri pindu,
millest nad talvel undki ei tohi näha, teevad oma esimesi usutlusi,
uudisnuppe ja teatriarvustusi, helistavad ja küsivad, järeldavad ja
arvavad. Keegi ei peata neid, sest ka tõsisemad (loe: vana kooli)
toimetajad, kes teri sõkaldest oskavad eraldada, telgivad parasjagu
Lätis. Ja ongi esikülgedel platsis madalatest instinktidest,
eelkõige kadedusest ja õelusest tekkinud teemad.
Suveajakirjandus pole ju adekvaatne – ega suvereporter ei tea, mis oli
eelmine nädal. Tal puudub haridus, kontekst ja kogemus. Ta võib
olla pole ise iial pikemalt lehtegi lugenud.
Aga õppemaks
tahab tagasimaksmist ja esimene töökogemus CVsse kandmist. Niisiis
tuld!
Millal on sinu deadline, minu oma on kohe!
Ma ei
taha vihastada, nähes igasuguste standardite langemist, kollast
rämpsu ja teenindavat ajakirjandust väljaannetest, millest ma tahan
lugu pidada.
Mul on ettepanek. Kui ikka personalipoliitika ei lase
lehtedel teha säärast puhkusegraafikut, mis lubaks lugejat
kvaliteetselt aastaringi teenindada – pange väljaanne natukeseks
ajaks kinni. Kuuks ajaks. Või kaheks. Keegi sellest ei sure.
Mõned ju teevadki. Sirp näiteks. Ka Äripäeva
hõredam graafik on märk tervemast mõtlemisest.
Muidugi on suveajakirjandusel ka omi rõõmsaid külgi
– ka telejaamades liigutavad heebleid suveinimesed. Nägin
ETVst keset laupäevast päeva loodusfilmi, kus Marite Kallasmaa
väljapeetud hääl juhatas mahedalt uurima emamao(!) anaalset
piirkonda ja juhtis tähelepanu sellele, et nähtav tegevus pole
midagi muud kui kopulatsioon. Kogu tekst oli esitatud minavormis, reipa
uurija kirjeldusena. Pidin naerust pikali kukkuma, kujutledes
väärikat Maritet kogu selle raskepärase tegevuse keskpunktis
tegutsemas. Selle suve parim nali!