Me kõik teame, mis asi see on. See on loll vestlemas targaga, pealiskaudsus kuuel veerul, suur infovaene pilt laiamas lollaka pealkirja all – nähtus, mis vohab nagu Sosnovski karuputk ja ajab end samamoodi igal kevadel mürgist lörtsuvana mullast välja.


Vähegi raskemad teemad pole suveajakirjandusele jõukohased. Ilm ja sport, need veel kuidagi. Ka lihtsama liiklusinfoga saab suveajakirjandus hakkama. Aga hoidke eest, kui suvereporter satub laiama eelarvekoostamise või poliitika vallas. Oi, oi.


Nii see on. Targemad žurnalistid puhkavad, suvereporterid täidavad suuri pindu, millest nad talvel undki ei tohi näha, teevad oma esimesi usutlusi, uudisnuppe ja teatriarvustusi, helistavad ja küsivad, järeldavad ja arvavad. Keegi ei peata neid, sest ka tõsisemad (loe: vana kooli) toimetajad, kes teri sõkaldest oskavad eraldada, telgivad parasjagu Lätis. Ja ongi esikülgedel platsis madalatest instinktidest, eelkõige kadedusest ja õelusest tekkinud teemad.


Suveajakirjandus pole ju adekvaatne – ega suvereporter ei tea, mis oli eelmine nädal. Tal puudub haridus, kontekst ja kogemus. Ta võib olla pole ise iial pikemalt lehtegi lugenud.


Aga õppemaks tahab tagasimaksmist ja esimene töökogemus CVsse kandmist. Niisiis tuld!


Millal on sinu deadline, minu oma on kohe!


Ma ei taha vihastada, nähes igasuguste standardite langemist, kollast rämpsu ja teenindavat ajakirjandust väljaannetest, millest ma tahan lugu pidada.


Mul on ettepanek. Kui ikka personalipoliitika ei lase lehtedel teha säärast puhkusegraafikut, mis lubaks lugejat kvaliteetselt aastaringi teenindada – pange väljaanne natukeseks ajaks kinni. Kuuks ajaks. Või kaheks. Keegi sellest ei sure. Mõned ju teevadki. Sirp näiteks. Ka Äripäeva hõredam graafik on märk tervemast mõtlemisest.


Muidugi on suveajakirjandusel ka omi rõõmsaid külgi – ka telejaamades liigutavad heebleid suveinimesed.  Nägin ETVst keset laupäevast päeva loodusfilmi, kus Marite Kallasmaa väljapeetud hääl juhatas mahedalt uurima emamao(!) anaalset piirkonda ja juhtis tähelepanu sellele, et  nähtav tegevus pole midagi muud kui  kopulatsioon. Kogu tekst oli esitatud minavormis, reipa uurija kirjeldusena. Pidin naerust pikali kukkuma, kujutledes väärikat Maritet kogu selle raskepärase tegevuse keskpunktis tegutsemas. Selle suve parim nali!


Või teine näide telest, kus oli võimalik jälgida sarifilmi voodistseeni sõjafilmi subtiitritega.


Kujutage ette, kui suudate!