Kravitz töötab nagu maalikunstnik

Telefonitoru teises otsas on Lenny ­Kravitz . Kui me elaks Ukrainas, saaksime praegu öelda, et näe, oma poiss helistab (Kravitzi isa on Ukraina juut). Selle asemel saame Lenny Kravitzi kohta öelda vaid, et ta on “Eestiski käinud” globaalse esiliiga rock-muusik, kes tuleb 10. juunil Saku ­Suurhalli esitlema oma värsket albumit “It’s ­Time For A Love Revolution” ning muidugi läinud aastate paremikku, mille vahele ütleb kindlasti midagi Iraagi sõja mõttetusest ja sedagi, et armastus päästab maailma jne.

Aasta alguses avastati Kravitzil raskekujuline bronhiit ja soovitati tal Euroopa-turnee edasi lükata. Nüüd on mehe hääl jälle töökorras, kuigi kõlab kuidagi ­väsinuna. Seda võib mõista – meie õhtuse kõne alguseks on Kravitz pidanud üle elama terve päevatäie “kohtumisi” rohkem ja vähem vaimukate Ida-Euroopa ajakirjanikega.

Esinesid Tallinnas kolm aastat tagasi. Mida uut sa meile seekord lubad?

Uut muusikat mõistagi. See ei tähenda ainult uue albumi lugusid – kõik saab kõlama hoopis teisiti, sest ma olen muutnud oma bändi koosseisu. Meil on nüüd uus basskitarrist Tony Breit ja uus trummar Franklin Vanderbilt. Tagasi on ka Karl Denson (trompet) “Let Love Rule’i” aegadest. Milleks tegin muudatusi? Ma tahtsin asju muuta... Otsisin erinevat tunnet.

Millist tunnet nimelt?

Tugevamat.

Kas sa oled juba kohtunud Spiritualizediga?

Kellega?

Spiritualized, nad on teie soojendusesineja...

Või nii. Eks me siis teie juures kohtu ...

Sa lindistad oma plaadid üksinda. On sul kõrval mõni “ei”-mees, kes mingil hetkel ütleb, et “Lenny, see nüüd küll eriti fantastiline polnud, proovid äkki uuesti?”.

See olen ma ise! Ma töötan just nagu maalikunstnik. Loon oma muusikat pintslitõmbe haaval – kui miski ei meeldi, teen ümber. Kas ma mõtlen muusikat tehes, kuidas see publikule võiks meeldida? Ei, ma mõtlen ainult endale.

Kas on mõni teema, millel sa pole nõus rääkima?

Oleneb, mida sa küsid.

Toimetus palus uurida, kas sa oled endiselt tsölibaadis?

See on tõsi – olen sellest korduvalt rääkinud...

Kas seksist hoidumine on kuidagimoodi mõjutanud sinu loomingut?

On see üldse mu elu mõjutanud? Pole selle peale mõelnud ... mis mõttes mõjutanud?

Noh, näiteks on sul nüüd rohkem aega muusika jaoks ...

Jumal! See kõlab, nagu oleksin ma varem seksinud 24 tundi päevas!

Su muusika kõlab võrdlemisi ­vanaaegselt – kas sulle meeldib ka mõni muusikategemise masin?

Vanaaegselt!? Ma ei arva nii. Mulle meeldivad tõelised muusikariistad. Masinatest on mul mõned süntesaatorid – need on 70ndatest, sest need kõlavad paremini, kõlavad orgaanilisemalt.

Aga arvuti? Tõmbad sa internetist muusikat?

Jah, aga ma alati maksan selle eest.

Lõpetuseks küsimus, mis on pühendatud su arvukatele naisfännidele. Kas sa kasutad hotelli broneerides varjunime?

Jah, muidugi. Aga ma ei ütle, millist!

On see vähemalt naljakas nimi?

On küll.

Nagu näiteks?

Hehehe, järgmine kord kasutan sinu oma!