ATV metsas tuleohtlik

Metsapõlengute kriminaalasjadesse on siginenud uus põlengute põhjustaja – ATV. Kuni uurijatel veel ühtki tõestatud juhtumit ei ole, tegi ­Ekspress eksperimendi, kas ATV süütab metsakuiva prahi.

Esmaspäeval, 9. juunil kell 11.43 tuli Päästeameti Põhja häirekeskusele teade, et Pillapalu küla lähistel, otse Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala külje all puhkes metsatulekahju. Vana veneaegse sõjaväepolügooni alal põles ligi viis hektarit metsa. Kustutas seda kaheksa meeskonda, 22 päästjat.

Kolm nädalat pärast põlengut ­küsime prokuratuurilt uurimise käigu kohta. “Tule­kahju põhjust ei ole võimalik hetkel öelda, kuid arvestades tulekahju tekkekohta, on isesüttimine välistatud. seega tuleb ­uurida inimese hooletu tegevuse võimalust, nagu ATVga sõitmine, suitsetamine,” resümeerib Põhja Ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja ­Maria-Elisa Rannajõe. Tema sõnul on see üks esimesi kordi, kui metsatulekahju võimaliku põhjustajana nimetatakse ATVd.

Nädalapäevad pärast Pillapalu põlengut koguneb Ekspressi kutsel Pillapalu lähedale Anija valda Riigimetsa Majandamise Keskuse maastikusõidualale rühm metsatulekahjude vastaselt meelestatud meesterahvaid, ühel neist kõrgub järelhaagises ATV. Tahame osaluseksperimendi korras tuvastada, kas ATV oma mootorikuumuse või väljalasketorust paiskuvate sädemetega võib süüdata metsa.

Teeme oma katse ohutuse mõttes liivasel pinnal. Kuiva metsaalust esindab meie katses Põhja-Eesti Päästekeskuse juhtivspetsialisti Ants Raava käega liivakarjäärist korjatud metsapraht.

Kui ATVd käru pealt maha laaditakse, pillab Anija metsaülem Ilmar Sirkas: “Pillapalu põlengu eel oli just selliseid masinaid sündmuspaigalt läbi sõitmas nähtud.” “Kesse nägi?” küsib Ain Polma. Tema ettevõte Puhka Aktiivselt OÜ tegeleb ATVde rendiga, masinad on sageli Aegviidus, Neli­järvel.

“Külarahvas,” vastab metsaülem. “Minu omad olid kindlas kohas, olen ise alati juures,” kinnitab Ain.

Tuleohutuse teemalises vestlusringis selgub, et enamik metsatulekahjusid avastatakse esmaspäeval. Et nädalavahetusel teeb rahvas metsas lõket ja kustutab oma arust tule ära. Et mõni süsi jääb aga hõõguma, puhub tuul järgmisel päeval selle jälle põlema.

“Ma olen täiesti kindel, et nii mõnigi tulekahju ei tule lõkkest, vaid masinaga meestest.” sedastab Ants. “Kui pimedas vaatad, palju sädemeid summutajast tuleb, ei taha mõeldagi, et masinaga metsa võib sõita.”

“Ega iga kord ei mõeldagi, kui masinatega metsa minnakse. Vaata, ega loomad metsas suitsu ei tee ja tikkudega mängi. Ikka inimesed. Ja masinad ei ole süüdi. Asi on ikka tihendis istme ja lenksu vahel,” rõhutab Aegviidu Päästeseltsi asutajaliige Mihkel Schasmin. Päästeseltsi meeskond nägi Pillapalu kustutustöödel tõsist vaeva.

Vestlusringi lööb lahku ringi keskele sööstev ATV. Pistan ruttu peotäie vanu puulehti masina mootoriruumi, otse tuletoru peale. Seal peaks olema sisepõlemismootori kuumim osa. Ongi. Märkan, kuidas kinda kunstmaterjalist katteriie mootori leegitoru vastu puutudes pikapeale sulab. 20 sekundit pärast katseprahi fikseerimist leegitorul hakkavad sinna pandud   lehed suitsema. Ja suits läheb aina tihedamaks. Mehed ronivad ninapidi ATV rattakoopasse. “Kas põleb?” pärib Ants.

Ootame. Kaks minutit tuletorul veetnud metsapraht suitseb ja ajab sellist haisu, nagu levib metsapõlengutel. Kuumus hakkab ka kindast võitu saama. Leeki meie kraam siiski üles ei võ ; ; ;ta. Toon peotäie prahti päikese kätte. Leegitoru vastas käinud puulehed on söestunud. “Kui nüüd siia tuul peale puhub, ongi tuli lahti,” nendib Ants. Puhun söestunud lehtede peale. Need pudenevad tolmuks.

”Mootor pole veel piisavalt kuum. Alles pooletunnise sõiduga saaks tule üles,” teab Mihkel.

Räägitakse lugu, kuis kord läinud mees turbasesse metsa ja jäänud oma pereautoga seal kinni.

Kaevanud ratastega edasi-tagasi, vajunud aina sügavamale, kuni mootor vastu turvast puutus. Tuli oligi lahti. Mees saanud minema, aga auto põlenud ära. Koos metsaga. ATV on tagasi vestlusringi keskel.

Katset korrates on masina mootor tõesti veel kuumem. Fakt, et leegitorul praht söestub, saab sedakorda kinnitust viie sekundiga. Seevastu summutitoru, mis on ATV tagaosas ja juttude järgi samuti kuiva metsaaluse süütab, ei ole isegi nii kuum, et heina pruuniks ajada. Sädemeid sealt ka ei lendu. Loeme katse lõppenuks.

Järeldus

: Katse tulemusel selgus, et ATV on tuleohtlik, kui töötava mootori leegitorule koguneb prahti.

Ain mainib, et ATV-l on siiski selline konstruktsioon, et sõidu ajal paiskab esisild mis tahes takistused mootori teelt kõrvale. Seega tuleb reaalne tuleoht ATV mootorist kõne alla olukordades, kus töötava mootoriga ATVga seistakse kuivas kõrges heinas või kanarbikus, mis vabalt mootoriruumi ulatub. Näiteks kui kamp metsa all ATV-sõidu nautijaid matkatrajektoori seadmiseks suitsupausi teeb.

“Tuleoht peitub tihendis, mis on mootori ja lenksu vahel,” paneb mulle veel kord südamele Mihkel.

Ilmselt on nende tihenditega meie riigis halvad lood, sest juunikuus oli Eestis 360 metsa- ja maastikutulekahju.