26.09.2008, 00:00
Tallinna Sadama juht maalis firmast sünge pildi
Ain Kaljurand hoiatas valitsust, et ettevõte ületab lähiaastatel lubatud laenulimiidid ega suuda dividende maksta.
Eesti riigil tasub aastani 2012 mitte unistadagi Tallinna Sadamast
priskeid dividende võtta, nagu on tehtud viimastel aastatel.
Pärast pronksiööd alanud mõõn kaubavedudes
kestab veel aastaid. Mulluse taseme ületab kaubaveo tonnaaž alles aastal
2015.
Samal ajal elab riigiettevõte investeeringute
näljas, kuid tema kasum hakkab tuleval aastal kukkuma ning firma on end
sisuliselt lõhki laenamas.
Vaid kahe aasta jooksul kavatseb
sadam juurde laenata 1,8 miljardit krooni. See kava haavab aga oluliselt
ettevõtte finantssuhtarve. Kui mullu ületas tema võlakoormus
maksude-eelset kasumit kolm korda, siis aastal 2010 ületab juba viis
korda. Lubatud piirmäär on aga 4,5.
Lisaks eeldab
kõnealune kava, et sadam saab ligi 600 miljoni krooni ulatuses
Brüsseli abiraha.
See sünge tulevikupilt pärineb
ettekandest, mida esitles juuli keskel kinnisel istungil valitsusele Tallinna
Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand.
Tolle paberi kohaselt on seni
tuntud tüüpiline transiitkaubandus ehk naftatoodete, väetiste,
söe, keemia ja metalli vedu jõudnud toote elukaarel langusfaasi.
Liinireisijate vedu asub küpsusfaasis, ro-ro kaubad ja kruiisireisijad
kasvavad, konteinerkaubandus on alles turuletoomise seisundis.
Väljaarendamist ootavad teaduspark ehk ruumi väärtustamine
ning LNG/LPG ehk vedelgaasi vedu.
Kas söeterminal ja
süvasadam on veel midagi väärt?
Kõige
märgatavamat kasvu nägi sadamajuht tuleval aastal puistlasti osas,
mis peaks ületama kaheksa miljoni tonni mahu ehk kasvama üle
kahe korra. Sisuliselt tähendas see lootust, et taastub söetransiit.
Ka augustis Ekspressile antud usutluses märkis Kaljurand, et “meie
partner (terminali omavad Maksim Liksutov ja Sergei Glinka ning
firma Krutrade – Toim.) loodab terminali uuesti tööle
panna ja meie optimism sellele tuginebki”.
Samas soovitas
sadamat auditeerinud Urmas Kaarlep kevadel üle 800 miljoni krooni maksma
läinud söeterminal maha kanda, sest pole piisavalt kindlust,
et see uuesti tööle hakkab.
Samasugune puusse
läinud investeering näib olevat Saaremaa süvasadam, kuhu saabub
aastas 5–6 laeva kavandatud 35–40 asemel ning jooksvad kulud
ületavad tulusid.
Sadama nõukogu liige, auditikomitee esimees
Randel Länts ütles aga Ekspressile: “Nii söeterminali kui
ka Saaremaa süvasadama puhul on tegu pikaajaliste investeeringutega.
Sestap ei ole veel ehk paslik järeldusi teha. Sadama juhatus ja
nõukogu monitoorivad olukorda pidevalt ning kui aeg käes, siis
küllap ka otsustatakse ühele või teisele poole.
Kordan, praegu on veel vara järeldusi teha.”
Üks
teine nõukogu liige märkis aga, et “süsi on suhteliselt
poliitiline kaup, Vene riigiraudtee ei anna söe vedamiseks vaguneid, see
on poliitiline otsus ja reaalsuses ei ole söevedude taastamine
võimalik”. Süvasadamat nimetas ta aga lihtsalt lolluseks:
“Samamoodi võinuks terve Saaremaa ära asfalteerida.”
Siinkohal on pentsik meenutada, et veel poolteist aastat tagasi, kui
riik planeeris raudtee tagasiostmist, ootas sadama juhtkond, et Muugale rajab
oma terminali Venemaa suuruselt teine söefirma SUEK, kes oleks
vedanud neli-viis miljonit tonni aastas. Liksutovi-Glinka CoalTrans
prognoosis aga aastaks 2009 söeveo mahuks üheksa miljonit tonni.
Sadam vajab uusi Galvexeid
Teine
kasvuallikas peaks Kaljuranna paberi kohaselt olema just sõiduautode
vedu. See kava näeb ette investeeringud Paldiski lõunasadama
tsoneerim
iseks ja autoterminalide laiendamiseks summas ligi 440 miljonit krooni ning
lisaks veel kahe kai ehitamist 316 miljoni krooni eest.
Juba
tänavu ootab sadam autoveo 15protsendilist kasvu.
Kuid
Ekspressile on väidetud, et tegelik olukord näitab hoopis autovoogude
vähenemist, sest Eesti ja Läti autoturg hakkab kokku kuivama.
Masinate Venemaale edasitoimetamisel peitub aga osalt häda piiripunktide
läbilaskevõimes. Seetõttu on Paldiskisse toodud uusi
Mersusid veetud edasi laevadega Soome, sest Soome-Vene piiri ületamine
käib kohati ladusamalt kui Eesti-Vene piiri oma.
Kolmas vaal,
millele sadam oma kasvuootustes toetub, on konteinerkaubandus hiinlastega.
Hiinlaste kohale meelitamiseks on sadam valmis müüma
partneriks valitud Ningbo sadamale isegi osa terminali infrastruktuurist.
Hiinlased pidid kevadel oma analüütikud Tallinna saatma, juulis nad
lõpuks saabusid ja praegu käib kõva rehkendamine. Hiinlastel
on otsustamiseks aega tuleva aasta jaanuarini ja nagu ütles üks
asjatundja: “Ilmselt venitavad nad lõpuni välja.
Nad analüüsivad, kui reaalne see äri on, sest maailm on vahepeal
muutunud, nafta hinna tõus aeglustab konteinervedude kasvu ja
lõpuks loeb isegi Hiinas äri tasuvus.”
Suures
plaanis tähendab see, et Hiina projekt on ikka veel pooleldi ulmeline ning
sadam sõltub endistviisi reisijate- ja naftavoogudest. Laevafirmad on
aga reiside arvu kahandanud ning naftatoodete transiidi osas on oodata tuleval
aastal päris kõva põntsu, sest Ust-Lugas avatakse tuttuus
masuuditerminal ning suurtreider Gennadi Timtšenko kavatseb oma
kauba sinna suunata.
Kõige paremini aitaks sadamat
mõne Galvexi-suguse uue tehase rajamine, kus antakse kaubale
lisaväärtust.
Transiidiäri stagneerub
Tallinna Sadama prognoos
Allikas: Ain Kaljuranna presentatsioon valitsusele
Tallinna Sadama prognoos
2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | |
Kaubamaht mln t | 36 | 28,4 | 30,5 | 28,9 | 29,6 | 31,8 | 33,6 | 35,3 | 37,1 |
muutus, % | -13% | -21% | 7% | -5% | 2% | 7% | 6% | 5% | 5% |
sh vedellast, mln t | 22,4 | 18,3 | 15,4 | 12 | 12,2 | 12,4 | 12,6 | 12,6 | 12,6 |
konteinerid, mln t | 0,2 | 0,2 | 0,2 | 0,3 | 0,3 | 0,5 | 0,6 | 0,8 | 1 |
uued sõiduautod, mln tk | 0,1 | 0,1 | 0,2 | 0,3 | 0,3 | 0,3 | 0,3 | 0,3 | 0,3 |
Reisijaid, mln | 6,5 | 6,6 | 6,7 | 6,8 | 6,8 | 6,9 | 6,9 | 6,9 | 6,9 |
muutus, % | -4% | 1% | 2% | 1% | 1% | 0% | 0% | 0% | 0% |
Investeeringud, mln kr | 853 | 1 222 | 1 478 | 1 608 | 413 | 300 | 300 | 300 | 300 |
Võlakoormuse kasv, mln kr | 282 | 627 | 883 | -198 | -358 | -330 | -297 | -267 | |
Puhaskasum, mln kr | 336 | 365 | 350 | 335 | 384 | 592 | 782 | 961 | 1 141 |
võimalik dividend, mln kr | 150 | 350 | 500 | 700 |