Kuidas rootslased Swedbanki päästavad

Pank saab kolm suuromanikku, kes kavatsevad tulevikus kindlakäelisemalt panga juhtimisse sekkuda.

Rootsi Swedbank elab lähinädalatel üle suuri muudatusi. Seda tänu teisipäeval alanud täiendavale aktsiate müügile, mis peab panga välja tooma teda viimasel ajal räsinud usalduskriisist.

Aktsiamüük peaks lisama panga põhikapitali 12,4 miljardit Rootsi krooni ehk ligi 19 miljardit Eesti krooni.

Rootsi ajakirjandus leiab, et kui varem iseloomustas endise Hansapanga emafirmat üpris kirju aktsionäride ring, siis nüüd kindlustavad pangas endale võimu kolm suuromanike rühma.

Pangas väheneb omanike seas Stockholmi pintsaklipslaste võim. Kõvem sõna on aga tulevikus kaasa öelda töölisliikumisel-ametiühingutegelastel ning maapiirkondade esindajatel, sest just nendega seotud asutused panevad panka rohkem värsket raha juurde.

Väikeinvestorid otsivad süüdlast, kes raiskas nende raha

Et miljardite kroonide juurdepanek nadides majandusoludes ei ole meeldiv, on hakatud otsima süüdlast, kes panga senise käekäigu nässu keeras.

Hetkel paistab Rootsi avalikkuses süüdi jäävat panga intensiivne Balti riikidesse raha paigutamise poliitika ning selle elluviijad, eelkõige nõukogu esimees Carl Eric Stålberg ning ametist lahkuv panga juhatuse esimees Jan Lidén.

Seda hoolimata tõsiasjast, et viimastel aastatel on rootslased Baltikumist teeninud olulise osa panga kasumist, et Swedbank teenib Balti riikidest ka tänavu kasumit ning et Eesti ja Läti (mõnevõrra vähem Leedu) majanduse hetkehädades on oluline roll Rootsi pankade endi laenupoliitikal.

Eriti kurjad paistavad Rootsi ajakirjanduses panga väikeaktsionärid, keda esindab sealne investorite liit (Aktiespararna). Liidu esindaja, keda Dagens Nyheter nimetab Tore Liedholmiks, Svenska Dagbladet aga Tor Lidholmiks, rääkis ühel üritusel, et panga juhtkond on ebakompetentne, võtnud hiigelsuuri riske Balti riikides, ja tegemist on “katastroofiga”.

Uueks suuromanikuks saab kindlustusfirma

Swedbanki omanike jaotus pärineb tema ajaloost. Tegemist on kohalike hoiupankade liitumisel moodustunud liiduga, mida võib pigem võrrelda tarbijate kooperatiivi kui konkreetsele omanikule kuuluva äriettevõttega.Septembri lõpus kuulus 23,3 protsenti panga aktsiatest hoiukassade ühendustele ja veel 8,9 protsenti iseseisvatele hoiukassadele. Kokku oli pangal 317 306 omanikku.

Nüüd siseneb Swedbanki kolmas suuromanik: Rootsi üks suuremaid kindlustusfirmasid Folksam, kes võib Svenska Dagbladeti andmeil osta koguni 6,8 miljardi SEKi (10,4 miljardi Eesti krooni) eest aktsiaid.

Folksami juured on samuti Rootsi kooperatiivinduses ja selle nõukogus istub hulk tuntud ametiühingujuhte. Folksami taust tähendab ka, et suure osa Swedbanki kindlustamiseks minevast rahast ei kuluta mõni multimiljardär, vaid tegemist on suhteliselt tavaliste inimeste rahaga. Svenska Dagbladet rõhutabki, et see on üpris riskantne suurinvesteering – Swedbanki aktsia on börsil kaotanud aasta algusest ligi 70 protsenti oma väärtusest ning sügisel on panka tabanud nii usalduskriis kui osa klientide lahkumine.

Folksami juht Anders Sundström aga kaitseb otsust. “Ma pole nõus, et Swedbank on pank, mis kannab kriisi pitserit,” rääkis ta kahe nädala eest Dag­bladeti majanduslisas ning kinnitas, et 48 SEKi Swedbanki aktsia eest on täiesti hea paigutus.

Suusõnaline miljardiäri

6,8 miljardi SEKi suurune panus Folksamilt tähendaks, et kindlustusfirma saab oma kontrolli alla 17 protsenti panga aktsiatest. Seejuures hakka ks Swedbanki osakaal kindlustusfirma investeeringutest Rootsis olema umbes üks neljandik.

Sisuliselt paneb kindlustusfirma seega väga suured lootused ühele kaardile.

Folksami juht Sundström vastas Rootsi ajakirjanike sellekohastele küsimustele, et tal on olemas suulised kokkulepped teiste investoritega, kes on valmis Swedbanki panustama ja Folksami osast märgatava tüki endale ostma, mistõttu Folksami osalus ei kasvaks üle 11,3 protsendi.

Svenska Dagbladetile näib aga kahtlane, et sellised kokkulepped investeerimiseks on tehtud suuliselt, ent Sundström kinnitab vastava küsimuse peale: “Seda arvate võib-olla teie, aga mitte meie.”

Swedbanki seni suurim omanikerühm, hoiupankade ühendused, kaotab ilmselt tähtsust panga juhtimisel, sest ostab kolmandiku võrra vähem aktsiaid kui maksimaalselt võimalik.

Kokku saaksid kolm suuromanikku pärast emissiooni 32,5 protsenti uuest aktsiakapitali jagunemisest. Juhul, kui nad peavad mängu panema ka oma emissioonile antud garantii (s.t teised väiksemad omanikerühmad ei märgi oma osa täis), võib nende osakaal Dagbladeti andmeil kasvada isegi 47,5 protsendini.

Pangajuhid pidid hullumeelselt helistama

Swedbanki lai omanikering tähendas seda, et üle Rootsi pidid 65 kohaliku hoiupanga juhid istuma ühel oktoobrilõpu nädalavahetusel ühel ajal koos ja hääletama, kas raha sissepanek saab teoks. Kokkuleppimiseks tuli pangajuhtidel telefonikonverentsidel läbi rääkida sadade inimestega, kusjuures eelnevalt oli Swedbank neile tootnud hulgaliselt halbu uudiseid.

Uute aktsiate märkimine kestab 16. detsembrini. 23. detsembril avaldatakse, kes senistest omanikest on aktsiaid märkinud. Emissioonile on suuremate omanike, ka pensionifondide poolt antud garantii – kui väikeaktsionärid oma osa välja ei osta, panevad suuremad panka rohkem raha sisse.

Kole stsenaarium: Eesti krooni kukkumine

• Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutas teisipäeval, et Swedbanki jaoks on olemas veel üks salajane päästeplaan. Seda juhuks, kui majandusolud Balti riikides lähevad eriti hulluks ning siinset raha ootab devalveerimine ja inimesed ei jaksa pankadele enam kuidagi eurolaene tagasi maksta.

• Plaan pidavat sisaldama Swedbanki tükkideks jagamist teiste pankade vahel – nimetatud on Nordeat, Handelsbankenit ning isegi DNB Nordi, mis on hoopis Saksa-Norra pank.

• Väidetavast plaanist rääkinud allikat Dagens Industri ei avalda. Küll aga viitab leht Swedbanki emissiooniprospektile, kus reeglite järgi peavad olema kirjas kõik mõeldavad riskid ning sealhulgas on korraks mainitud ka valuutade devalveerimise võimalust.

• Devalveerimise tagajärg oleks Swedbanki hinnangul kasvav inflatsioon, mis tooks kaasa veelgi sügavama majanduslanguse ja negatiivsed mõjud raha- ja kinnisvaraturul, mis mõjutaksid oluliselt pangaäri Baltikumis.