05.12.2008, 00:00
Hoiame lätlastele pöialt
Lätlasi hammustab majanduskriis praegu veel valusamalt kui meid, kuid pole
mõtet selle pärast parastada.
Eestis võib
täna pankade uksest sisse astuda teadmisega, et kui ma siit täna
laenu ja liisingut juurde ei saa, siis vähemalt oma raha võtan
kontolt välja, kuidas tahan.
Lätis enam nii ei ole.
Raskustes suurpangast Parex raha välja võtmine on piiratud nii
eraisikutele kui ka paljudele firmadele. Piir pandi peale raha väljavoolu
takistamiseks. Tegelik mõju saab olla üksnes vastupidine –
hoolimata Läti valitsuse poolt ülevõtmisest ja riigi osaluse
kasvatamisest 84 protsendini ei hoia ju keegi raha vabatahtlikult sellises
pangas, mis raha esimesel nõudmisel välja ei maksa. Kes saab, see
põgeneb Parexist.
Lisaks tunnistab ka Läti valitsus ise,
et kui panga kreeditoridega Läänest tähtaegade pikendamise asjus
kokkuleppele ei jõuta, tuleb Parexi uksed ilmselt kinni panna.
Võimatu, et nende sõnumite peale seal keegi uut raha hoiustaks
– lubatagu või 100 protsenti intressi.
Väikese võlakoormaga Eesti valitsus üritab kriisist seni
omal käel välja tulla. Läti tunnistab seevastu, et üksi
hakkama ei saa ja pöördub Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ning
Euroopa Liidu poole abi saamiseks. IMF lubas menetleda Riia palvet kiirkorras
ja on valmis “laialdase majandusprogrammi raames” Lätit ruttu
aitama.
Lätlased kutsuvad samal ajal mahuka reklaamikampaaniaga
eestlasi pruukima reisimiseks Riia lennujaama. Estonian Airi teadaolevate
hädade taustal mõjub see reisijate ülemeelitamisena. Kuid
vaadakem, mis on nende endi seis. Kui Eesti Õhk sai üheksa
kuuga 131 miljonit krooni kahjumit (iga päev pool miljonit krooni
miinust), siis Air Baltic tootis kahjumit kaks korda kiiremini. Esimesel
poolaastal oli Läti firma kahjum 7,9 miljonit latti, s.t umbes miljon
Eesti krooni päevas. Pole nagu põhjust kadestada!
Järgmine küsimus Läti puhul on see, kas lati kurss
püsib või on ees devalveerimine. Kuigi lätlased ise
ütlevad, et IMFi nõutav “laialdane majandusprogramm”
kursi alandamise nõuet ei sisalda, on kõvad spekulatsioonid
üleval. Harilikult riigid ei pöördu IMFi poole abi saamiseks,
kui neil oma raha vahetuskursi kindlustamisega mingit probleemi ei ole.
Kõige lihtsam on praegu kahjurõõmsalt irvitada, et
näe, kus lätlastel läheb alles nadilt, meil on seis veel palju
parem. Kuid asjata. See oleks umbes sama sisukas kui Tartus naerda, et vaata,
kus ärikad istuvad nüüd Tallinnas oma müümata majade
otsas. Väljaspool Eestit ei kavatse keegi vahet teha, mis linnas mulli
lõhkemise pauk enne kõlas. Ning sama on ka Eesti ja
Lätiga.
Lugege kas või Swedbanki värsket
aktsiamüügi prospekti – võimalike ohtude seas
räägitakse devalveerimisest Balti riikides, aga mitte eraldi
Lätis või Eestis. Ning tegu on kohaliku firmaga, mitte Londoni
või Wall Streeti omaga.
Lätlastele tuleb pöialt
hoida ka sellepärast, et meie majandused on väga sarnased ning paljud
siinsed firmad on teise jalaga juba aastaid Riias olnud. Ükski
lätlaste häda ei too eestlastele mingit kasu.